Sõit Kuala Lumpurisse!

Tüütu bussisõit on parim aeg kirjutamiseks. Eriti kui tahad viia mõtteid eemale tühjast kõhust. Nimelt on hetkel kell 20:30 ja seni oleme söönud Kardi ja Gulli Eestis kingitud šokolaadi ja mingi pisike pakk lögaseid krõpse. Kindel on see, et me ei söö ka järgmise kahe tunni jooksul midagi...

Eile otsustasime, et Singapur on meie jaoks liiga kallis ja mõistlik oleks siit kiiremas korras ajama panna. Algselt plaanisime riiki vahetada öörongiga, kuid Singapur – Kuala Lumpur rongipiletite hindu vaadates pidime ümber kukkuma, sest need summad vastasid umbes meie kahe nädala planeeritud söögirahale. Hakkasime uurima (eelkõige Liisi hakkas) kuidas saaks odavamalt. Tunnike internetis surfamist ja lahendus oligi käes. Kuna Singapur on kõigest linnriik, tuli võtta liinibuss, mis viis lähimasse Malaisia linna, Johor Bahrusse, kust võtta rong või buss siis juba Malaisia hindadega, mis on umbes kolm korda odavamad. Täna lõunal, kui ärkasime, hakkasime kohe õiget bussijaama otsima, et võimalikult kiiresti Malaisiasse saada – odavad hinnad terendasid silme ees ja otsustasime, et enne ei söö ka. (Vahepeal tuleb mainida, et just praegu lisandus retkele veel mingi määramata aeg, sest bussijuht otsustas suunda muuta).

Ühesõnaga võtsime selle retke ette, kuid kogu pull läks märksa pikemaks kui me arvasime. Kell 13 lahkusime enda Singauri hotellist ja praegu loksume Kuala Lumpuri poole. Kõht on tühi, aga vähemalt võtame alla ja hoidsime isegi hotelliraha sisse arvutades poole võrra kokku.

Aga väheke Singapurist ka. Jõudsime ühe täispika päevaga päris palju maha kõndida ja ära näha. Pika jutu asemel panen üles paar pilti lühikommentaaridega.

Kaubatänav oli mitu kilomeetrit pikk ja ääristatud ainult tipp-brändidega. Kummaline, kust inimesed selle raha võtavad, et selles piirkonnas šopata. Huvi pärast käisime ühes kaubamajas sees ja mulle piisas sellest, et täiesti suvaliste kõrvarõngaste hinda vaadates mõistsin, et minu reisisäästud ehk polegi kõige suuremad. Meie mõlema reisiraha eest oleks saanud täpselt ühe neist kõrvarõngastest.

Sendosa on pisike saar Singapurist lõunas, mis mõeldud kohalike aga ka turistide lõbustamiseks. Rannad, lõbustuspargid, veepargid jne. Liisi seisab kuulsa filmitootja Universali teemapargi ees.

Alguses ei saanud ma aru, miks “Veelaulude” nimelise atraktsiooni eel rahvale kilemantlid selga anti. Kui jooksid sisse kaheksa halvasti näitlevat kohalikku, kes hakkasid kileda häälega kriiskama nagu kõik maailma teletupsud kokku, sain aru, et kilemantlid olid mõeldud selleks, et kõrvast jooksev sitavesi riideid ära ei rikuks. Tegelikult läks show paremaks ja kui need ebareaalsed tegelased oma kääksumise lõpetasid rullus lahti päris võimas vee-, tule- ja valgus-show. Kokkuvõttes täitsa tore.

Õhtu tippsündmus oli Sendosa saarelt lahkumine. Valisime selleks umbes 250 m kõrgusel Singapuri kohal kruiisiva kaabelvaguni ja vaade, mis linnale avanes võttis pehmelt öeldes sõnatuks. See oli äge!


PS! Lõpuks seda juttu postitades (kell on pool kaks öösel) oleme oma Kuala Lumpuri Hiinalinnas asuvas hotellis. Koht on super, täitsa kesklinnas ja puha. Tundus super, kuni tulime söömast tagasi. Ootasime õndsate nägudega oma lifti, kuni järsku läks retseptioonis mölluks. Mingi vend jooksis kabuhirmus minema, kaks kumminuiadega tüüpi tema järel. Segadus mööda saadetud, avanes lõpuks meie oodatud lifti uks, kust tuli välja läbi lõigatud veenidega mees, verenire järele tilkumas. Tegime koridorist ka toreda postkaart-pildi :) Igal juhul Liisi võttis ööseks padja alla käärid ja mingi skalpellilaadse meigiriista. Aga ärge pabistage, kõik on hästi!