Liisi on reisimise osas õnneks olnud minuga alati samal lainepikkusel ja kuna olime kevadel algselt lihtsalt puhkuse tarbeks mõeldud piletid Singapuri ära võtnud, läksin ükspäev koju jutuga: aga mis siis, kui ei tulekski tagasi. Liisi oli praktiliselt kohe nõus!
Ma ei viitsi eluabi õpikuid ja muud jura tsiteerima või jäljendama hakata, kuid mul on oma kindlat 10 põhjust - mõni rohkem, mõni vähem filosoofiline - miks ma sinna lähen. Kuna ma tahtsin enne ärasõitu proovida siia blogisse ka ühe pildi laadida, et vaadata, kuidas see asi käib, postitasin sümboolse pildi, kust võib välja lugeda ühe põhjuse. See väsinud nägu ei ole jäädvustatud ei karnevali ajal ega järel vaid enne seda. Kuigi mul on igasugustest välimusteemadest alati suhteliselt savi olnud, ei ole see siiski vist päris okei, kui minu kümme aastat vanemat sõpra kogu aeg minust nooremaks peetakse :)
Ma ei taha, et sellest blogist saaks gigasuperhüperhitt, mida kõik jagaksid ja pigem just panen südamele, et lugejad hoiaks madalat profiili. Gigasuperhüperhitid las jäävad Tättvere-laadsetele gigasuperhüperstaaridele :)
Blogi pean eelkõige selleks, et lähedased saaksid pilte ja ülevaateid, kuidas me puhkame ja mängime. Ja võib-olla on kunagi endal ka tore lugeda.
No comments:
Post a Comment