tag:blogger.com,1999:blog-81299599708872925942024-02-06T22:02:42.763-08:00It's getting sunny!oliverlo9http://www.blogger.com/profile/16851463024297260105noreply@blogger.comBlogger11125tag:blogger.com,1999:blog-8129959970887292594.post-89032874197095060942013-03-01T03:44:00.001-08:002013-03-01T03:44:33.050-08:00Siem Reap on fantastiline!<br />
Meie Kambodža aja viimane sihtpaik oli Siem Reap. Linn, mille lähedal asuvad kuulsad templid eesotsas Angkor Wat'iga. Need templid on ühed neist ehitistest, mida vaadates sa hakkad mõtlema, et kuidas inimene on küll midagi nii võimast ehitanud. Ja veel nii palju aastaid tagasi...<br />
<br />
Kuna siin regioonis on templeid tõeliselt palju, läheb kõikide avastamiseks aega vähemalt kolm päeva ja tegelikult jääb ka siis veidi puudu. Meie saime oma templidoosi igal juhul kolme päevaga kätte. Liisi sünnipäevahommikuks (teine templikülastuspäev) sihtisime end just Angkor Wat'i päikesetõusu vaatama ja me mõlemad võime kinnitada, et äratus kell 4:45 oli seda igal juhul väärt. Kui päikesetõusu roosa kuma jõudis templi taga oma haripunkti, oli see teine kord reisi jooksul, kus mõtlesime, et paremaks pole kuhugi minna. Pikka juttu pole mõtet kirjutada, sest pildid ütlevad selliste asjade puhul niikuinii rohkem kui tuhat kaunist sõna.<br />
<br />
Aga actionit sai ka :) Piinlik kirjutada, aga esimesel päeval tõestasime, et ütelus “loll saab kirikus ka peksa” pole lihtsalt kujundlik vanasõna vaid lollide puhul täiesti reaalne võimalus. Esimese templi juures kutsusid vanad naismungad meid õndsalt naeratades altari juurde. Me olnuks nagu nõiduse all, kui avastasime ühtäkki, et oleme Buddha auks süütanud lõhnaküünla ja meie kätel ilutsevad õnne toovad paelad. Tädikesi oli palju ja järsku hakkasid nad kõik raha küsima. Ühele tädile, eeldusel, et ta jagab seda teistega, andsimegi väikse annetuse, kuid teised mutid tahtsid sellegipoolest oma osa saada. Õndsa näoga istuvatest vanamuttidest olid saanud rööv-nunnad ja et meid hüpnoosi teel päris paljaks ei tehtaks, andsime jalgadele valu.<br />
<br />
Viimane templikülastuspäev lõppes jällegi sõna otseses mõttes pauguga. Hommikul ühte kaugemal asuvasse templisse tuk-tuk'iga sõites oleks ma napilt saanud inimkonna ajaloo kõige totrama vigastuse. Nimelt otsustas üks suitsiidile kalduv kana meie umbes 70 km/h sõitva tuk-tuk'i teele astuda, kuid kuna nõdrameelne suleline mõtles meeter enne kokkupõrget siiski elule veel ühe võimaluse anda, tegi ta surmahirmus ilmselt kanade ajaloo kõrgeima hüppe ja kihutas täie hooga meie suunas. Minu näo ja kana kokkupõrke hoidis õnneks ära ainult tuk-tuk'i raami üks nurgapulk. Ma päris tõsiselt ei kujuta ette, kuidas ma oleks näiteks ninaluumurru puhul reisikindlustuse selgitusse kirjutanud, et mind vigastas 70 km/h lendav kana.<br />
<br />
Igal juhul oli see päev kuidagi neetud, sest tagasiteel hotelli sattus meie tuk-tuk avariisse. Õnneks olime linnas ja kiirus oli väike ning peale ehmatuse meiega midagi ei juhtunud. Küll olid katki kaks tuk-tuk'i ja üks maastur. Ikka juhtub.<br />
<br />
Siem Reap'i linnast ka natuke. Kindlasti on see senise Aasia reisi kõige mõnusam linn. Ööelu on siin kirev, aga mitte rõve nagu Sihanoukville'is vaid mõnus. Tänavad on puhtad, inimesed sõbralikud, toit fantastiline ja hinnad üliodavad. Valgete linadega restoran, kus pakutakse maailmaklassilist teenindust ja elaval tulel tehtud hõrgutisi, saab söönuks 3 dollariga (!). Massaažisalonge on nii palju ja konkurents nii tihe, et hinnad on lausa naeruväärsed. On üsna absurdne, et massaaži lähme vahel lihtsalt sellepärast, et aega parajaks teha. Lühidalt öeldes võiks siin linnas isegi elada.<br />
<br />
Aga pühapäeval juba Bangkok.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjfqLuba7ZcSNVFk9G07MBV4ayyMsyejaafGKIihWFksdh2PJP7RH6fG0rPTf-CX1jf5N-O89bE_FAeo9IDm35Wgt2g37QtCXQ1hfWn3FOlJgGvio-XIkn8Rzlwr0MILf6LeTaXHw6PgSmJ/s1600/IMG_4054.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjfqLuba7ZcSNVFk9G07MBV4ayyMsyejaafGKIihWFksdh2PJP7RH6fG0rPTf-CX1jf5N-O89bE_FAeo9IDm35Wgt2g37QtCXQ1hfWn3FOlJgGvio-XIkn8Rzlwr0MILf6LeTaXHw6PgSmJ/s400/IMG_4054.JPG" width="300" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Ronib</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg4-cFjmtJ-ZfUaf21W5NQ7FSB_aKwxzG-drriUT3zuOHlMtjIknSOzgn4RJVevxXfpxoqwHEcd-nHCx2IP5UNkCQQfZzP2kAGRS4fU9HlOjoaRvUYXNXKGFGbt7OC8A2Q0d9qA1NYoWRN4/s1600/IMG_4115.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg4-cFjmtJ-ZfUaf21W5NQ7FSB_aKwxzG-drriUT3zuOHlMtjIknSOzgn4RJVevxXfpxoqwHEcd-nHCx2IP5UNkCQQfZzP2kAGRS4fU9HlOjoaRvUYXNXKGFGbt7OC8A2Q0d9qA1NYoWRN4/s400/IMG_4115.JPG" width="300" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Istub</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj5zkK50P43CdQ1sBM2o471teqeKGdhz_VlxxOj6ea5YE54ysBewmtyZaxUwpLo7-DTsgXH3Uh3XXz7Izusx9YTBNb9LFuj1g5X8kaV-9FiA_vceJWaxQKJVfVTwTdvZR3FVXIluuiCzZTf/s1600/IMG_4229.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj5zkK50P43CdQ1sBM2o471teqeKGdhz_VlxxOj6ea5YE54ysBewmtyZaxUwpLo7-DTsgXH3Uh3XXz7Izusx9YTBNb9LFuj1g5X8kaV-9FiA_vceJWaxQKJVfVTwTdvZR3FVXIluuiCzZTf/s400/IMG_4229.JPG" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Angkor Wat enne päikesetõusu</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiHpFplYYl1M57ecod0QzBImKiRUa2C21RuMNT-azahPbpIDHpmeH_LtcGGf_qYnm5irszkom_EAxX6WGfebMMfhFCngUMoEsmewyKmSuByXNHXDIoohfxgMr6aLhLd2WSieMvPYJXXqw7G/s1600/IMG_4436.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiHpFplYYl1M57ecod0QzBImKiRUa2C21RuMNT-azahPbpIDHpmeH_LtcGGf_qYnm5irszkom_EAxX6WGfebMMfhFCngUMoEsmewyKmSuByXNHXDIoohfxgMr6aLhLd2WSieMvPYJXXqw7G/s320/IMG_4436.JPG" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Nikerdus</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhMZxXvV5vZdeTAyiqbhiOt12AwviEFA1T_xHHcKeb4cMbw3Q_Xo4bSyTw-eR6oN-V2teJ3hEAT14wzBIMaQX6zOxiZSat6Fflhxiz_XE86NpOOWvyxIKxnzOAVKsKS0Xc07n_wSreBdFs8/s1600/IMG_4437.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhMZxXvV5vZdeTAyiqbhiOt12AwviEFA1T_xHHcKeb4cMbw3Q_Xo4bSyTw-eR6oN-V2teJ3hEAT14wzBIMaQX6zOxiZSat6Fflhxiz_XE86NpOOWvyxIKxnzOAVKsKS0Xc07n_wSreBdFs8/s400/IMG_4437.JPG" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Äge!</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEilCDDqK8d7OtC7tIL0i9n2MJNsr-54ykJET7qxhVVXz0nkVANxdZugzfJdGT0V7Qnj8aJj0EXfcfbYGZtRf7OkOXu77hbDN5AwGuXZan4fx95he4K89aKBU2gqBumy3QsS9WW-Klo9IGxq/s1600/IMG_3969.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEilCDDqK8d7OtC7tIL0i9n2MJNsr-54ykJET7qxhVVXz0nkVANxdZugzfJdGT0V7Qnj8aJj0EXfcfbYGZtRf7OkOXu77hbDN5AwGuXZan4fx95he4K89aKBU2gqBumy3QsS9WW-Klo9IGxq/s400/IMG_3969.JPG" width="300" /></a></div>
<br />
<div style="text-align: center;">
Röövnunnad ohvreid ootamas</div>
<div style="text-align: center;">
<br /></div>
<br />
oliverlo9http://www.blogger.com/profile/16851463024297260105noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8129959970887292594.post-76210374801454218292013-03-01T03:04:00.003-08:002013-03-01T03:49:44.370-08:00Põhjalikum tutvumine Kambodža ajalooga...<br />
Eelmise postituse lõpus olime suundumas mereanni pealinna Kep'i ja kuna meie buss läks põlema ainult ühe korra, siis jõudsime suhteliselt valutult kohale. Vähema valutu oli aga õhtu, kuna ma olin viimasest Sihanoukville'i hotellist putukatõrje mürgituse ja esimene õhtu Kepi's kujunes koos kõikide lisadega päris rõvedaks. Kuna tõusis ka palavik, kartsime, et äkki olen üldse malaaria saanud, kuna gurmaan-moskiitod on terve reisi jooksul minuga agaralt maiustanud. Otsustasime, et kui järgmisel päeval pole parem, siis läheme arsti juurde, aga õnneks nii ei läinud.<br />
<br />
Järgmisel päeval tutvusime Kep'i linnaga, mis enne punaste khmeride (suts aja pärast ajaloost rohkem) võimuletõusu oli villade linn. Prantsusmaa kolooniaajastul ehitati Kep'i suurejoonelisi villasid, mille punased aga sisuliselt hävitasid. Nüüd on nendest rohketest akende ja usteta ehitistest saanud omaette vaatamisväärsus. Ülejärgmisel päeval külastasime pipraistandust ja kuulsaid koopaid. Teed on selles piirkonnas nii halvad ja auklikud, et umbes iga viie minuti tagant oli tunne, et nüüd on kaks võimalust: kas puruneb tuk-tuk või meie seljad. Pipraistandus oli suhteliselt igav, aga koobaste külastus üsna omapärane kogemus. Mitte et koopad ise oleks nii hingematvalt ilusad olnud vaid meid saatnud giidiparve pärast. Nimelt on koobaste ümbruses elavatel lastel kombeks giidi mängida. Alguses ilmus meie juurde üks armas tüdruk ja mõtlesime, et mis seal ikka, las ta siis olla meie giid, kuid üsna märkamatult oli meie ümber kogunenud kümme eri mõõdus jubinat. Kuna nende väiksed ajud mõtlesid ilmselt, et mida kõvemini “Dragon head” või “Turtle body” karjuda, seda parem giid oled, siis me ei saanud terve ekskursiooni jooksul kahjuks mitte millestki aru.<br />
<br />
Pärast Kep'i sõitsime maakonna pealinna Kampotisse. Külastasime vana kirikut, 20-ndatel ehitatud kuid 70-ndatel tondilossiks moondunud suurt kasiinot, kuninga endist residentsi (mis oli kaks korda väiksem kui Agu maja Tilsis). Lisaväärtuse andis neile ehitistele asukoht – 2000 meetrit merepiirist.<br />
Omaette vaatamisväärsus oli ka keskealine prantslane meie bussis, kes kahjuks kinnitas meile selle reisi jooksul juba mitmendat korda, et prantslased on kõige matslikum ja labasem rahvus. Väärikalt uhkeid prantslasi on vist väga vähe järele jäänud, uus generatsioon on labaselt uhked. Üldiselt käivad nad vingus nägudega ringi ja on ühed põhilised, kes hinna alla saamiseks on kasvõi pisarateni nõus manguma. Teiseks on prantslased (huvitaval kombel ka prantsusekeelsed kanadalased) põhilised, kes kohalikke mõnitavad ja järgi teevad. Ja seda mitte naljakalt, aga äärmiselt lamedalt. Kolmandaks on nad koos venelastega põhilised, kes ostavad ja kannavad siin suure firmamärgiga vuffel-Armanisid ja muid võltsinguid, mis eriti juba soliidsemas eas härrade puhul on eriliselt tobe.<br />
<br />
Üldiselt olid Kampot ja Kep toredad ja puhtad linnad, mis meenutasid pigem Euroopat kui Aasiat, kuid kuna seal polnud tegelikult miskit teha, polnud meil kahju, et saime neis veeta kokku vaid neli päeva. Sõitsime nädalavahetuseks Phnom Penhi, et seal minu haltuura tarbeks kohalikke vutimatše vaadata (Loe järgmisest “Jalkast” :) ). Kindlasti pidime jõudma ka genotsiidimuuseumisse, mida iga Phnom Penhi külastav inimene peaks tegema. Jõudsime...<br />
<br />
<b><i>See on nüüd see koht, kus nõrganärvilised ei tohi lugeda.</i></b><br />
<br />
Genotsiidimuuseum koosneb Phnom Penhis sisuliselt kahest osast. Üks on keset linna asuv koolimaja, mis muudeti 1975. aastal võimule saanud punaste khmeride poolt vanglaks, sest nende meelest polnud haridus üldse oluline. Teine on linna piiril asuv ühishaud ja selle ümber olev muuseum. Kuna olime sel suvel Auschwitzis käinud ja sealseid mastaape näinud, polnud Phnon Penhi oma nii võimas, kuid vangide kohtlemine ja tingimused tundusid mõnes mõttes veelgi võikamad. Kui natsid hävitasid vaenlaseid gaasikambrites, siis punasele khmeridele meeldis inimesi piinata – uputada, lõikuda, põletada. Kusjuures nutta ja protesteerida ei tohtinud, kuna vastasel korral ootas sind topelt-vägivaldne piinamine. Koolimaja kolmanda korruse rõdud ja aknad olid kaetud igaks juhuks okastraadiga, et piinatav enesetappu ei saaks sooritada. Mainitud koolimajja toodi nelja aasta jooksul vangi igasuguseid inimesi ja 20 000 sealt läbi käinud inimesest jäi ellu vaid 14. Endise valitsuse pooldajana polnud sul sellisest saatusest kindlasti pääsu, kuid enamjaolt olid ohvrid täiesti süütud inimesed. “Parem surnud süütu inimene, kui elav vaenlane,” kõlas üks punaste khmeride lööklause.<br />
<br />
Linna piiril asuv ühishaud, mille sarnaseid on Kambodžas üle 300, sai punate khmeride valitsusajal viimaseks reisiks umbes 10 000 inimesele. Pärast terrori lõppu avastati väljakaevamistel, et enamus inimeste kolbad on lõhki. Põhjendus sellele oli lihtne: kuulid olid punaste khmeride jaoks kallid ja nii hukati põlvil toetuvaid inimesi kirkade, haamrite, raudkangide, kirveste, kuvaldade ja nugadega. Imikuid ja väikseid lapsi peksti lihtsalt peaga vastu puid...<br />
<br />
Kokku tapeti punaste khmeride valitsusajal nelja ja poole aastaga hukkamiste ja näljutamiste teel ligi kaks miljonit inimest. Kui terrorivalitsus kukutati, pääsesid enamus punaste khmeride juhte ilma karistuseta. Nende juht Pol Pot suri alles 1998. aastal mürgitamise tulemusena – vahepeal jõudis ta naise võtta ja isegi vanaisarõõme nautida. Teiste tähtsamate ninade suhtes on kohtuprotsessid endiselt käimas, kuid paljud Kambodža elanikud küsivad, kas nende süüdimõistmisel on enam mõtet. Nad suutsid advokaatide abiga imekombel 35 aastat vabadust nautida ja on nüüdseks vanaätid. Õiglus?<br />
<b><i><br /></i></b>
<b><i>Nõrganärvilised võivad järgmist postitust lugeda.</i></b><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgv6LGey8-c4nOBbU0SmyJnijCuMNZtNN3eZ3yLeZcy4wPbYo-_2970oo3whknCmAg3wqHOeq8jfm0TUDYjV_CE_HPlFebJ72Nb_om627LWQKuAm3ewftbDMWD6mf0mVOE7OqUkBNDzgjDW/s1600/IMG_3337.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgv6LGey8-c4nOBbU0SmyJnijCuMNZtNN3eZ3yLeZcy4wPbYo-_2970oo3whknCmAg3wqHOeq8jfm0TUDYjV_CE_HPlFebJ72Nb_om627LWQKuAm3ewftbDMWD6mf0mVOE7OqUkBNDzgjDW/s400/IMG_3337.JPG" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Tüüpiline villa Kep'is - üks väheseid mis säilinud</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEggt8qIMaUIUW6OSYa7slZGKSK9AHCAcDHCF8Q1A5WhoMAzaTdjn2e1VtcR5OeqbA1RlviBwdLYtcWwr6SPHASJfnEZoiSD849nrakz8ImtxVqV_PbHFbIp8eeTr_nxPUfCM5RJhyphenhyphenwSnp2a/s1600/IMG_3293.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEggt8qIMaUIUW6OSYa7slZGKSK9AHCAcDHCF8Q1A5WhoMAzaTdjn2e1VtcR5OeqbA1RlviBwdLYtcWwr6SPHASJfnEZoiSD849nrakz8ImtxVqV_PbHFbIp8eeTr_nxPUfCM5RJhyphenhyphenwSnp2a/s400/IMG_3293.JPG" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Mereanniturg, kus müüdi igasuguseid elukaid. Kahju oli krabidest, kes pandi tulele elusalt</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiaC8o-kGjGaY9e-dVpBSkLJvSDKneJGaJVSgMu1VsrFfYAJ0Kji9TiEMjru219mpxNmc-4KZRordY4Pgfvac0lBFU2_TeInRsE5kKzJaViVfaouQjRES43dPKpld4uZwuHEkztMJQP0NrE/s1600/IMG_3369.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiaC8o-kGjGaY9e-dVpBSkLJvSDKneJGaJVSgMu1VsrFfYAJ0Kji9TiEMjru219mpxNmc-4KZRordY4Pgfvac0lBFU2_TeInRsE5kKzJaViVfaouQjRES43dPKpld4uZwuHEkztMJQP0NrE/s400/IMG_3369.JPG" width="300" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Rüüstatud villa Kep'is - seal oli neid sadu</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEibN4GYJCBi3HaPhb8pxcqTE8DYFxeNwpyLEfuT8czI6SUPiJqaw74IazS6IcQTQnS4FRw0O6w48uTTBm-SuthweYvmgVgIy_BTBpRlY2x0EowxRXGIEbnd4OBFQdVOsz6EyrWw6Vp2zH4q/s1600/IMG_3378.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEibN4GYJCBi3HaPhb8pxcqTE8DYFxeNwpyLEfuT8czI6SUPiJqaw74IazS6IcQTQnS4FRw0O6w48uTTBm-SuthweYvmgVgIy_BTBpRlY2x0EowxRXGIEbnd4OBFQdVOsz6EyrWw6Vp2zH4q/s400/IMG_3378.JPG" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Liisi läheb päikeseloojangut vaatama</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgM3ypgIl4FwrPuvwPVDBPgOe87AC5qmnArSYiX8e0HV9gIeCofSWNp74dsOHA3iJJ3GT5agi7tJihIh753CzE2ViGsYuvceCy6w9nvSdsZZEJFFNBsiCaq2EMt0xUvUhs_UZAMKH-TIQlY/s1600/IMG_3477.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgM3ypgIl4FwrPuvwPVDBPgOe87AC5qmnArSYiX8e0HV9gIeCofSWNp74dsOHA3iJJ3GT5agi7tJihIh753CzE2ViGsYuvceCy6w9nvSdsZZEJFFNBsiCaq2EMt0xUvUhs_UZAMKH-TIQlY/s400/IMG_3477.JPG" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Külastus koobaste juurde - mina giididearmeega</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhdLaZI3XtnhsBbI-0dxrcToaLS3cobbdvO8FXjyZkEvI5TnMsUavCde9xW9gJ-QxKX2niEdf4kvfb_OUJymb3BBSa0Ft8EC95CAcFLe5Y144te6MLVujc0uWaVwXeNAXq4LiMG_LGQ-SDm/s1600/IMG_3494.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhdLaZI3XtnhsBbI-0dxrcToaLS3cobbdvO8FXjyZkEvI5TnMsUavCde9xW9gJ-QxKX2niEdf4kvfb_OUJymb3BBSa0Ft8EC95CAcFLe5Y144te6MLVujc0uWaVwXeNAXq4LiMG_LGQ-SDm/s400/IMG_3494.JPG" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Liisi sõbrad</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjoOuZpVNxoIF8mzkHMXe3K7dD99wUk8ZfWUmiqDFAZVAfA84YOhHdXDYduqgmYuk-u8UCwl0KpCj40m0j-j2N4gT9UWSSz5CBpFO2ldRCpBmpg3leLTx0P3-V7CTHTf4ToobIxB7cs8BCu/s1600/IMG_3564.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjoOuZpVNxoIF8mzkHMXe3K7dD99wUk8ZfWUmiqDFAZVAfA84YOhHdXDYduqgmYuk-u8UCwl0KpCj40m0j-j2N4gT9UWSSz5CBpFO2ldRCpBmpg3leLTx0P3-V7CTHTf4ToobIxB7cs8BCu/s400/IMG_3564.JPG" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Mahajäetud kasiino</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgyMisf44G3TiLL_ieAaaGFM7Rl2dhgGyVsvVdya0gqA4iNC8ySzydEI2C8AM2barRId-cJCRvMgcij10PIdcPD2oysHrM_KOwtJ7_roqrNCBNr91d47YqviP313ovUDduyoO2CnTe_h1fR/s1600/IMG_3549.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgyMisf44G3TiLL_ieAaaGFM7Rl2dhgGyVsvVdya0gqA4iNC8ySzydEI2C8AM2barRId-cJCRvMgcij10PIdcPD2oysHrM_KOwtJ7_roqrNCBNr91d47YqviP313ovUDduyoO2CnTe_h1fR/s400/IMG_3549.JPG" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Liisi turnib </div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi8-jLhLh38nRzYcG6u_YAkgOMBrtX1iCBNUGdZpDIEyM-MKL7UT5-m7Xf7UeZqthVybGn-0XhoWDSSFBri8JPJ40UWFlKy_3WOJbEX09nGWheYJrC-abxWH4PTUwZ87rkKhI2GNdmgFNq2/s1600/IMG_3678.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi8-jLhLh38nRzYcG6u_YAkgOMBrtX1iCBNUGdZpDIEyM-MKL7UT5-m7Xf7UeZqthVybGn-0XhoWDSSFBri8JPJ40UWFlKy_3WOJbEX09nGWheYJrC-abxWH4PTUwZ87rkKhI2GNdmgFNq2/s400/IMG_3678.JPG" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Paadikruiis Mekongil - ilus oli</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjnHxuGLmpYU0yDavxmGRCuGZbR-nD8wrJgIrbfRsH7ZYv9OTqoG8i7KKnDhJf9EAWDAaPROniGXDIReoPyLCvfMyW-sIOBY3D9wSC0i0TZMVgVVead5aqkV-diS_SXQRk79eXYFSa4Z46C/s1600/IMG_3698.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjnHxuGLmpYU0yDavxmGRCuGZbR-nD8wrJgIrbfRsH7ZYv9OTqoG8i7KKnDhJf9EAWDAaPROniGXDIReoPyLCvfMyW-sIOBY3D9wSC0i0TZMVgVVead5aqkV-diS_SXQRk79eXYFSa4Z46C/s400/IMG_3698.JPG" width="300" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Tüüpiline voodi vanglaks muudetud koolimajas, kus piinati kinniseotud inimesi</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjOpCeV7bRemaBLxSEsptyBf0inaCZSzLXgxYAsbgfOmnkprvKUPFXyry7vmdixg1DDqA0eGq-6MGljUsoVJwjNl38UZhcsU4VKQxDNHP9IWueX0hSaDVKO9prUjPLVWbMdo7pvkCGw-pVO/s1600/IMG_3803.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjOpCeV7bRemaBLxSEsptyBf0inaCZSzLXgxYAsbgfOmnkprvKUPFXyry7vmdixg1DDqA0eGq-6MGljUsoVJwjNl38UZhcsU4VKQxDNHP9IWueX0hSaDVKO9prUjPLVWbMdo7pvkCGw-pVO/s400/IMG_3803.JPG" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Pealuud Killing Field'sil</div>
<br />
<br />
<br />oliverlo9http://www.blogger.com/profile/16851463024297260105noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8129959970887292594.post-90977432847282278392013-02-18T05:23:00.003-08:002013-02-18T05:23:58.221-08:00Põrgust paradiisi on täpselt 30 kilomeetritMul pole kunagi olnud nii hea meel oma
telefoni ära lõhkuda. Jep, Hiina uue aasta saabumine lõppes meil
üsna ruttu, kuna suutsin oma telefoni kaljude peale puruks pillata.
Kuigi ma polnud meie telefon-fotoka remontimisvõimaluses eriti
lootusrikas, otsustasime siiski mingi kohaliku tehnikakunni otsida,
kes asja üle vaataks. Meie ööbimiskohaga samal tänaval leidsin
iPhone'i töökoja, kuid kuna Hiina uusaasta tõttu olid tehnikud
kolm vaba päeva saanud, pidin teisipäevani ootama, et telefon
parandusse anda. See oli ka ainuke põhjus, miks olime sunnitud
koerajunnide ja prügihunnikute paradiisi Sihanoukville'i jääma.
Kolm päeva ei teinud me praktiliselt midagi – sõime, võtsime
päikest (räpases meres ei käinud), käisime kinos. Magamise
võisime vahepealsetel öödel ära unustada, kuna viimases hotellis,
mille broneerisime,kadus iga mõne tunni tagant elekter umbes kaheks
tunniks, millega ühtlasi lakkas töötamast konditsioneerisüsteem.
Ja kui seks tarbeks generaator sisse lülitati, ei tohtinud liiga
võimsate vattide tõttu konditsioneeri ikka kasutada. Vähemalt
võisime magama minnes kõik tuled põlema jätta! Lisaks asus meie
majutusasutus – mis tänu Hiina uuele aastale oli pärast Singapuri
omi kalliduselt teine – juhtumisi ööklubi kõrval, kus maailma
kõige õudsem diskomuusika jättis tagumise alles vastu hommikut.<br />
<br />
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
Kui teisipäev kätte jõudis ja ma oma
telefoni parandusse tahtsin viia, tuli välja, et tehnikutele on veel
üks vaba päev antud. Juhuslikult kuulis minu probleemi aga linnas
elav iirlane, kes soovitas hoopis keskturu lähedal asuvat töökoda.
Läksingi täiesti lootusetuna oma täiesti puru ja pilti ette
võtmast keelduva telefoniga sinna ja poole tunniga oli see täiesti
korras. Ja seda vaid 47 dollari eest. Müstika! Lõpuks olime
Sihanoukville ahistaivatest ahelatest vabanenud, kuid otsustasime
võrreldes muude seniste paikadega negatiivse mulje jätnud linnale
veel ühe võimaluse anda. Ostsime laevapileti 30 km kaugusel asuvale
Koh Rong Samloem'i saarele, mis on kõrval asuva suurema saare Koh
Rongi väike õde.</div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
Pärast kahetunnist laevaretke nägime
juba kaugelt et reis oli ettevõtmist väärt. Ja kui me lõpuks
maabudes teineteisele otsa vaatasime, jalad lumivalgesse liiva
mattunud, teadsime ilma teineteisele midagi ütlemata, et just
sellepärast me Aasiasse tulimegi. Ma vihkan telgis magamist, aga mul
oli täiesti ükskõik, et pidime esimese öö seal veetma. Kõik
ümbritsev kompenseeris selle tuhandekordselt. Läbipaistev
helesinine vesi, silmapiiri kõige kaugemasse nurka paistev prügivaba
liivarand, kõiki maailma rohelisi toone hõlmav džungel ja lihtsalt
teadmine, et sul pole muid muresid, kui otsustada hommikul, kas ma
lähen kastan varbad kohe briljantselgesse vette, või kugistan enne
hommikusöögiks paar tiigerkrevewtti või krabi, tekitas nii
vabastava olemise, et võisid vahel lihtsalt pool tundi ühte
maalilist punkti vaadata ja mõelda, et elu on nii faking ilus.
Hiljem tuli välja, et ainult meie pole lummatud. Saime saarel
tuttavaks mitme pea kõik maailma punktid läbi kolanud tegelasega,
kes kinnitasid, et tegemist on konkurentsitult nende senise elu
ilusaima rannaga. Parem kui ükskõik milline Kagu-Aasia või
Okeaania osa, parem kui Lõuna-Ameerika, parem kui Kariibid, parem
isegi Pärnust. </div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
Saarest polegi muud väga kirjutada,
sest ükskõik kuidas ja milliste sõnadega ka seda kohta ei pruugiks
kirjeldada, ei suudaks keegi emotsiooni isegi ligilähedaselt edasi
anda.
</div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
Seega veidi lisaväärtustest. Esiteks
oli uni meil seal samuti super. Pärast telgis veedetud ööd
kolisime päris lageda taeva alla. Voodisse, mida kattis ainult
moskiitovõrk. Alguses olime selle osas üsna skeptilised, kuid
järgmisel hommikul tundsime ennast suurepäraselt ja koheselt
pikendasime oma sealolekut mitme päeva võrra.
</div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
Teiseks saime endale ka esimesed päris
tuttavad, kellega oli tõepoolest mõnus aega veeta ja kellega huumor
klappis täielikult. Kuigi meie meeleolukas tutvumisöö rannabaaris
lõppes kõigile mäluauguga ( ka baarmenile), käisime veel pärastki
mitmeid kordi koos söömas ja lihtsalt aega veetmas ja saime
kinnitust, et meie uute Norra sõprade Christeri ja Anitaga on
võimalik ka täiesti tavaolekus end kringliks naerda. Ka baarmen,
ameeriklasest kunstnik (ka elukunstnik) ja maailmarändur Will oli
üsna omapärane kuju, kellega sai nalja.</div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
Käisime ühel päeval ka jalgsi saare
teises otsas asuval Lazy Beach'il. Rada läks läbi džungli ja kuna
meie kujutlusvõime moondas iga pisema praksu kui mitte pantriks siis
vähemalt hiiglaslikuks mürgimaoks, panime retkele koondnimetuse
“Paris Hilton ja Brittney Spears in the jungle”.</div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
Lazy Beach polnud ligilähedaltki nõnda
kaunis nagu “meie rand”, kuid kaunis siiski ja söök oli seal
vapustav. Alguses plaanisime tagasi jalutada pärast
päikeseloojangut, mis pidi seal olema fantastiline, kuid kuna olime
kindel, et pimedas ilmuksid kujutletavate mustade mambade ja
leopardite asemel džunglisse inimsööjad ja lihtsalt koletised,
loobusime plaanist.</div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
Eraldi tuleb välja tuua ka "meie ranna" maagilised öised suplused. Seda nähtust on väga keeruline kirjeldada, kuid sisuliselt saatsid sinu igat liigutust helendavad täpikesed. Nagu virmalised vees, mida tegelikult kutsutakse planktoniks (all illustreeriv pilt).</div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
Kokku veetsime saarel viis päeva ja
oleks kindlasti olnud rohkemgi, kuid kuna öko-saarel ei saanud
kaardiga maksta ja kuna veel 21. sajandi alguseks pole
sularahaautomaadid looduslikult džunglites kasvama hakanud, olime
sunnitud lahkuma. Mitte ainult meie polnud kurvad, vaid terves paadis
valitsenuks nagu matusemeeleolu, kui aluse kapten hüvastijätuks
kaldalistele signaalitas.</div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
Ühe öö olime väga halvas
Sihanoukwille'i hotellis, kus lärmi ja konstantse putukamürgi haisu
käes oli üsna kesine magada, kuid juba praegu oleme minibussiga
teel riigi teise osasse. Kaks tundi kestma pidanud reis on praeguseks
kestnud vaid tagasihoidlikud kolm tundi ja kui hetkel oma kandevõimet
umbes poolteist korda ületav buss uuesti põlema ei lähe nagu
juhtus pool tundi tagasi, peaksime umbes tunni pärast jõudma
Kambodža mereannipealinna Kep'i. Kõlab hästi...</div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<i><br />
</i></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<i>Kuna andsin enne postitamist Liisile
blogi igaks juhuks lugeda, juhuks, kui ma midagi olulist unustasin,
siis tema tungival soovil lisan ühe asja. Teel paradiisisaarele
hüppas Liisi pärast pikka praadimist peaaegu kümne meetri
kõrguselt (tegelikult täpselt 7 meetrit) laevalt vette. Mina ka :)</i></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<b>NB! Neile, kes seda blogi praegu
loevad! Kui teil on lähitulevikus vähegi võimalik, siis külastage
Koh Rong Samloemi saart. See on suurepärane võib-olla veel ainult
loetud aeg. Nimelt olevat saar praktiliselt maha müüdud ja
aasta-kahe pärast laiuvad seal ilmselt kümned ja kümned hotellid,
spaad ja restoranid, mis muudavad selle paiga hoopis teistsuguseks.
Ilmselt selliseks nagu enamus tüüpilised turismisaared.</b></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<b><br /></b></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhaCfcZl9tVf6IMyYWKyJRcyrAoVj_9Yyv166ZS5wLFh6jbfJ384GtLEIu3QVvFqmALm-zsO3yeuUJBLSqHCeO0Gpr-CpqUWQB4hSD-KTE3DuFq1TmBYK7YI0cGt555P0AEWgjAICHZKzL4/s1600/IMG_3119.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhaCfcZl9tVf6IMyYWKyJRcyrAoVj_9Yyv166ZS5wLFh6jbfJ384GtLEIu3QVvFqmALm-zsO3yeuUJBLSqHCeO0Gpr-CpqUWQB4hSD-KTE3DuFq1TmBYK7YI0cGt555P0AEWgjAICHZKzL4/s400/IMG_3119.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
<div style="text-align: center;">
Koh Rong Samloem - The Beach</div>
<div style="text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg9l-tctg-8l31erDUtmXp8huRz4wDGFYcyFakoZjaj_DHpEs_VA-3O8WYLW3dVX2rX217M490BsJ4-rEvfJv8xgUIX6WWT2hNngCv9vwYU8MpqebcB9F7eoANSYc0bWj4-6BAPiJ_Ipku3/s1600/IMG_3117.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg9l-tctg-8l31erDUtmXp8huRz4wDGFYcyFakoZjaj_DHpEs_VA-3O8WYLW3dVX2rX217M490BsJ4-rEvfJv8xgUIX6WWT2hNngCv9vwYU8MpqebcB9F7eoANSYc0bWj4-6BAPiJ_Ipku3/s400/IMG_3117.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
<div style="text-align: center;">
Koh Rong Samloem - The Beach</div>
<br /><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhN5oRoWAhJIunAxdahVYGawpbw5VW2xghyBabnJYhQ8r0dukIxZEB_BF6t8kn2MpvYTSoNqQ3P49NO0Lxa8yW2n3qiapRmTt-wUQ7i-2rXq86WQ5Hsjy_RN1By5AL1Ykyp6VCr-Eya_Apx/s1600/IMG_3173.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhN5oRoWAhJIunAxdahVYGawpbw5VW2xghyBabnJYhQ8r0dukIxZEB_BF6t8kn2MpvYTSoNqQ3P49NO0Lxa8yW2n3qiapRmTt-wUQ7i-2rXq86WQ5Hsjy_RN1By5AL1Ykyp6VCr-Eya_Apx/s400/IMG_3173.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
<br />
<div style="text-align: center;">
Koh Rong Samloem - The Beach</div>
<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjksI50w7x4QO_Yr8Q3duqfqfWKweCFVXrJXM3yV6BWpWsZMXF2mUlBlnblB4d7K4Q9zJtUhyPkGbHzRvMrTiDKb-je2gfSGOfAX2iBzwkM_7EgnAbJu6bugnFZGbPZPIY-6hWyf7iJvP8h/s1600/IMG_3174.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjksI50w7x4QO_Yr8Q3duqfqfWKweCFVXrJXM3yV6BWpWsZMXF2mUlBlnblB4d7K4Q9zJtUhyPkGbHzRvMrTiDKb-je2gfSGOfAX2iBzwkM_7EgnAbJu6bugnFZGbPZPIY-6hWyf7iJvP8h/s400/IMG_3174.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
<br />
<div style="text-align: center;">
Koh Rong Samloem - The beach</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgm73E-W2SMMFsDxcH6nUwVfvGRBgr9awmnYMdnhBTtp0pxxzlsV7dPYzmoy2xWULhk_h3-GaTtJrvliij_aimQdiGJSH1dQRJicLMJR_IsdltHNdG8SE5sR9Wuvnq7b4HfhVsfnOfPjZZW/s1600/IMG_3118.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgm73E-W2SMMFsDxcH6nUwVfvGRBgr9awmnYMdnhBTtp0pxxzlsV7dPYzmoy2xWULhk_h3-GaTtJrvliij_aimQdiGJSH1dQRJicLMJR_IsdltHNdG8SE5sR9Wuvnq7b4HfhVsfnOfPjZZW/s400/IMG_3118.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
<br />
<div style="text-align: center;">
Koh Rong Samloem - Liisi otsib džunglit</div>
<div style="text-align: center;">
<br /></div>
<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhF8JXizky06omqf6d4j7nqnk13WIznAe7PATQ39Orj1LSdxIIp0enyFRqtnBRJFEw_XAqZ3rESmE7S2BSrRVEi4-p0DF1_q5MxSVy2AewZS4JVyza350NccTSL8M5bWsmkANhFbJPTng2j/s1600/IMG_3181.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhF8JXizky06omqf6d4j7nqnk13WIznAe7PATQ39Orj1LSdxIIp0enyFRqtnBRJFEw_XAqZ3rESmE7S2BSrRVEi4-p0DF1_q5MxSVy2AewZS4JVyza350NccTSL8M5bWsmkANhFbJPTng2j/s400/IMG_3181.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
<br />
<div style="text-align: center;">
Koh Rong Samloem - hommikune puu</div>
<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh_RSwbJ4xDL3e5MVNy0HQiX3K4U-j_IhmSZh8RX8SLo9ZgeNJey3BLWe4dGSjHvYcJYgfJWcgDGrVfGqDP1kXuWEOlCyI5sKxijfGhYts202xz6ciSq7DTTL8sDFoisjoQntaqsOiSOG4X/s1600/IMG_3192.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh_RSwbJ4xDL3e5MVNy0HQiX3K4U-j_IhmSZh8RX8SLo9ZgeNJey3BLWe4dGSjHvYcJYgfJWcgDGrVfGqDP1kXuWEOlCyI5sKxijfGhYts202xz6ciSq7DTTL8sDFoisjoQntaqsOiSOG4X/s400/IMG_3192.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
<br />
<div style="text-align: center;">
Õhtul, mis kujunes ehk liigagi meeleolukaks, leidis Liisi endale neli sellist sõpra (need pole norrakad)</div>
<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhFhPAkUn2X-VwlTL62r9ZeavS4jtTmc-_mdM9se06Abi0wMNkZY6cUFGsaU40vtuUYMmd3RpKyRdWlV-8Vhvkhh-yZHYq65ixEspreKIS8_zqvvEzV2i98YhhGepdTkb3JWcKHPLen3nMt/s1600/IMG_3177.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhFhPAkUn2X-VwlTL62r9ZeavS4jtTmc-_mdM9se06Abi0wMNkZY6cUFGsaU40vtuUYMmd3RpKyRdWlV-8Vhvkhh-yZHYq65ixEspreKIS8_zqvvEzV2i98YhhGepdTkb3JWcKHPLen3nMt/s400/IMG_3177.JPG" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Igapäevane lesimine</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEirEeIrNaNxqOKskeF_-nRDGkJ1fl8GRt5TLvQm-U3u1BYrPzs6XKycxZvGQjSySfftz27Q2g09XhirBVQr9zsf_jjUaeFlP1yXiY26prFs02dSyee80YNv07uz0WtqNUj4lstja1fvac6w/s1600/IMG_3230.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEirEeIrNaNxqOKskeF_-nRDGkJ1fl8GRt5TLvQm-U3u1BYrPzs6XKycxZvGQjSySfftz27Q2g09XhirBVQr9zsf_jjUaeFlP1yXiY26prFs02dSyee80YNv07uz0WtqNUj4lstja1fvac6w/s400/IMG_3230.JPG" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Mineraalvee reklaam Lazy Beach'il</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEinwb7DqgP3eLhPFLxbscx2hpbYy_PfuccWgQtAh32DF2BNLTmXh8j8-5dr7k4T4w7pXFmyST9-ymT_Dz9N4Zm8_gQjF5sUuQzBvHf5JoXK1m-5cUpeF-QwZ7FDoYS4OCSqYESNenaQZ-yM/s1600/IMG_3175.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEinwb7DqgP3eLhPFLxbscx2hpbYy_PfuccWgQtAh32DF2BNLTmXh8j8-5dr7k4T4w7pXFmyST9-ymT_Dz9N4Zm8_gQjF5sUuQzBvHf5JoXK1m-5cUpeF-QwZ7FDoYS4OCSqYESNenaQZ-yM/s400/IMG_3175.JPG" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Džungel</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh84_GqrImqoT4xt32-Z5N0vKdpgfdRurYKC3PqsBoHw5tOOdvCfHw0cCLp3VWRjuPziQs3MvCdoOiB2JA_VuMnr2cBW4tEct1TX-2yZGiWk6hCbgkQDOnQXoqXf_9hDCQDbE8AsoiyoId_/s1600/plankton.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="246" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh84_GqrImqoT4xt32-Z5N0vKdpgfdRurYKC3PqsBoHw5tOOdvCfHw0cCLp3VWRjuPziQs3MvCdoOiB2JA_VuMnr2cBW4tEct1TX-2yZGiWk6hCbgkQDOnQXoqXf_9hDCQDbE8AsoiyoId_/s400/plankton.jpg" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Nähtus, mis tekkis ujudes. Pilt on illustreeriv, sest me ei hakanud fotokat ujuma võtma :)</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhZzxw_-zNLCcqGSFsyVsOVEDpylAEKF15bM5k3Sc8x8mA8T64IfSpeCVn5SNK4GyeL0xQNzM5RY7jIWrCFT_dDmYV-viZKNxfTpZKFQ1E2aa_RAfP341n-6Y03VQRLnDE6YOKDkVw_SmsT/s1600/IMG_3248.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhZzxw_-zNLCcqGSFsyVsOVEDpylAEKF15bM5k3Sc8x8mA8T64IfSpeCVn5SNK4GyeL0xQNzM5RY7jIWrCFT_dDmYV-viZKNxfTpZKFQ1E2aa_RAfP341n-6Y03VQRLnDE6YOKDkVw_SmsT/s400/IMG_3248.JPG" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Meie uued lahedad sõbrad ja üks osaline saatest "Maamees otsib naist"</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhmdztJGkVQhHDr5lKrx_wIMM7Cl3PX-ZNFvRqoX7moG9eBF2d6CpLHI3P4CQeUQaCeZ985iVcC-7TETiCvdtUoJOeWCuJpwlJEq2-anq8Q24KTrr2GlpbLOQO_ufLaOAuL9idjRIwf1Kb8/s1600/IMG_3201.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhmdztJGkVQhHDr5lKrx_wIMM7Cl3PX-ZNFvRqoX7moG9eBF2d6CpLHI3P4CQeUQaCeZ985iVcC-7TETiCvdtUoJOeWCuJpwlJEq2-anq8Q24KTrr2GlpbLOQO_ufLaOAuL9idjRIwf1Kb8/s400/IMG_3201.JPG" width="300" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Brittney</div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<b><br /></b></div>
oliverlo9http://www.blogger.com/profile/16851463024297260105noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-8129959970887292594.post-85314653766271430532013-02-07T19:50:00.004-08:002013-02-08T01:20:41.157-08:00Lugu lumeinimestest, narkar-rotist ja maailma parimast toidust, mida ei saanud süüa!Pärast pikka tõmblemist otsustasime
lõpuks aja maha võtta ja asusime paradiisi otsima. Tegelikult olime
juba päris varakult broneerinud kolmeks ööks majutuse Ream'i
rahvuspargis asuva Koht Thmei saare ainsas majutuskohas, mille
ehitamiseks said ühed sakslased loa paar aastat tagasi. Idee läks
neil läbi ainult tänu sellele, et nende rajatud bungalo-kompleks
oli 100% öko. Isegi elektrit toodetakse päikesepaneelidega.<br />
<br />
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
Sõit saarele oli sama meeldejääv kui
saar ise. Liisi kardetud neljatunnine bussisõit kamikaze-juhtidega
läks väga libedalt. Ei jõudnud täie sõsidusega terve tee
bussiteleris täisvõimsusega lärmanud khmeri-keelsesse karaokesse
süvenemagi hakata, kui juba oli meie kord maha minna. Nimelt
väljusime me tulevaste võõrustajate juhiseid järgides tervest
bussist ainsana täiesti suvalise külakuudi juures umbes 30 km enne
Sihanoukwille'i. Nii kui meie jalad maad puudutasid, ründasid meid
šaakalitena kohalikud rolleritega külamehed, kes teineteise võidu
“Koh Kchhang” hakkasid karjuma. Kuna teadsime, et see on ainuke
viis 7 km eemal asuvasse sadamasse pääseda, hüppasime peale ja
põrutasime Koh Kchhang'i. Kuna paadini oli poolteist tundi aega ja
kaluriküla Koh Kchhang meenutas lõputuid prügihunnikuid,
otsustasime lihtsalt sadama juurde maha istuda ja mitte millegi
tegemisega aega surnuks lüüa.</div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
Ühtäkki tuli meie juurde üks
8-aastane tüdruk, kes väga kummalises inglise keeles meie nimesid
pärima hakkas. Kuna tegelane oli nõnda vahva, otsustas Liisi talle
lõhnaõli kinkida (meil on hea meel, kui kotist asju vähemaks
jääb), millega tüdruk küll esmajoones hambaid pesema hakata
tahtis, kuid üldiselt viis see pisike kingitus neiu nõnda leili, et
ta ei kavatsenudki meie seltsist lahkuda. Meie sõbrunemine
šokolaadinahkse tirtsuga köitis lõpuks ka teiste laste tähelepanu
ja lõpuks olid terve küla tited meie ümber kogunenud. Tipphetkel
oli pägalikke umbes 20 ringis ja kuna sõbrunemine lumeinimestega
oli nii tähtis sündmus, et vääris kindlasti kohta “esireas”,
mindi kohati meie (eriti Liisi) pärast suisa omavahel kaklema.
Aegamööda hakkasid küünistavad, kraaklevad ja võimalusel meie
“põnevates” kottides sobranud jõnglased tüütuks muutuma, kuid
õnneks päästis meid randunud paat. Kilkav rüblikuteparv saatis
meid kaini ja julgemad ronisid isegi paati kaasa, et veel viimaseid
(kümneid) kordi “high-five” lüüa.
</div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
Kui jätta kõrvale väike intsident,
kus paadi mootor poole tee peal mõneks minutiks üles ütles, möödus
sõit mõnusalt õõtsudes. Kohale jõudes kiskusid mõlema suud
vägisi naerule. Bungalo oli küll väga minimalistlik, aga selle
kompenseeris terass täiesti hingematva vaatega ja üldine rahu ja
vaikus. Õhtusöögil pakutud jumalikud toidud (kus muu hulgas
kogesin senise elu kõige võimsamat kalaelamust) andsid tervikule
veelgi täiuslikuma mõõtme ja seal teineteisele otsa vaadates olime
veendunud, et nüüd olemegi oma paradiisi leidnud. See kõik tundus
liiga hea, et olla tõsi, kuid järgmine sündmusteahel tõi meid maa
peale tagasi. Esmalt avastasime oma gurmeeõhtult tulles, et Liisi
kosmeetikakott on kaunistatud uhkete aukudega, milliseid seal varem
polnud. Omanikega aru pidades tuli välja, et tegemist on kohaliku
narkar-rotiga, kes tahtis ligi pääseda just nimelt selles kotis
olnud malaariatablettidele. Nimelt olevat näriline ka varasemate
saarekülaliste malaariatablette tuuri pannud ja ilmselt lisab doos
džunglis igavleva tegelase elule nii palju vürtsi (üks inglane
rääkis, kuidas tema palju reisiv ja seetõttu sageli
malaariatablette õgiv sõber sai kõrvalmõjudest omale külmkapi
näol uue vestluspartneri), et vaesest karvapallist on sõltlane
saanud. Kuna muidu pidi narkar-rott olema väga sõbralik ja inimese
ligi ei kipu, läksime magama.</div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
Järgmisel päeval sai Liisi endale uue
sõbra. Mitte külmkapi vaid toalettpoti ja mitte
malaariatablettidest vaid kõhutõvest tingituna. Olukord oli ikka
päris hull, sest kõht pidevalt valutas ja sel päeval ei saanud ta
mitte midagi süüa. Päev kulges meil lihtsalt lesides ja mitte
midagi tehes, mis iseenesest oli mõnus. Liisi oli vapper. Hoolimata
terviserikkest suutis ta isegi teist õhtut järjest olla
seltskondlik ja kuulata meie uue inglasest tuttava Dave'i (kes oli
saarel koos naise Elane'ga) veidra miimikaga edastatud seiklusi –
isegi tooli- või lauajalast suudaks Dave rääkida nii nagu see
oleks maailma kõige lahedaim asi, mille inimaju kunagi välja
mõelnud.</div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
Kolmas päev oli Liisil parem. Võtsime
ette pika jalutuskäigu mööda lõputut rannariba. Kusjuures selles
rannas olid kaugete saarte või mandrite poolt kaldale uhutud plätud,
tossud või muud jalanõud sama sage nähtus nagu Eestis adru. Me
küll ei lugenud neid lõputuid jalavarje üle, aga neid oli rannas
ikka sadu. Ühtäkki jalutasid meile rannas vastu kaks imearmsat
kutsikat, keda ma enda juurde kutsuma hakkasin. Liisi ütles, et see
pole hea mõte, kuna nende ema võib lähedal olla ja nii ma sellest
plaanist loobusin. Paraku oli siis juba hilja, sest võsast väljus
meie selle päeva Kerberus. Tuli välja, et kutsikate suguvõsa
täiskasvanuid oli suisa neli, kes lõrisevate verejanuliste
lõugadega meie poole jooksid. Õnneks olime rannas ja panime vette
jooksu. Igal koeral – aga eriti ühel – oli selline nägu peas
nagu nad poleks nädal aega süüa saanud ja juhtumisi on inimene
just nende lemmikmaius, kuid vette nad siiski järgi ei tulnud ja
mõneminutise klähvimise peale otsustasid nad meid rahule jätta.
</div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
Ootamatuid kohtumisi loomadega oli Koh
Thmeil veelgi. Kord kippus hobune meile peldikusse, siis jällegi
oleks Liisile hiidsisalik kraesse kukkunud, kuna läks laes olles
kärbse püüdmisega liiga hoogu. See kõik oli aga lõpuks mõlemale
probleeme tekitanud kõhutõve kõrval nali. Ei ole vahva
võileivatikuga veidike arbuusi nokkida, kui kõrval õgivad inimesed
õndsate nägudega maailma parimaid toite (nagu ma enne kirjutasin,
söök oli überalles).</div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
6.veebruaril oli aeg lahkuda, kuna kari
venelasi oli terve bungalo-linnaku kinni pannud. Nagu meie
sakslannast võõrustaja Kavita ütles: “Russians are coming,
escape!”</div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
Sõitsime enne mainitud kalurikülast
taksoga Sihanoukwille'i, istusime esimesse internetikohvikusse maha
ja hakkasime hotelli valima. Mõtlesime, et pärast vahetpidamata
kestnud keberniiti tahaks seekord lihtsalt mõnusalt puhata. Valik
langes hotellikoolile, kus koolitatakse välja viietärni hotellide
töötajaid. Tundus hea valik ja ma ei pidanudki pettuma. Seni on
tegu parima toaga, teenindus on super (kui välja jätta osade
õpilaste arusaamatu inglise keel), basseiniäärne on nagu
seitsmetärni hotellis. Väga kõva! Nagu senisele kolmele nädalale
kombeks, leiab kahjuks ka meie praeguses meepotis tõrvatilga. Nimelt
on hotelli vastas oma telgi üles pannud vist Kambodža Keskerakonna
sarnane organisatsioon, kes oma tantsudel, lauludel, palvetel ja
niisama propagandajural puhub hääled sisse juba varahommikul.
Kahjuks on khmeri-Toobalite ja khmeri-Simsonite kõlaritega
võimendatud hääl nii võigas, et see polnud enam pärast esimest
tundi naljakas. Täna hakkas õudusleiergast ketrama umbes poole
kaheksast, praegu on õnneks vaikus...<br />
<br />
Eile käisime veidi ka Sihanoukwille'i uudistamas. Jube...täiesti mõttetu koht. Kohalike linnaosas pole üldse midagi teha, kuulus peotänav Beach Road on samuti väga nõrk. Kui sa pole just vanematelt koolilõpu kingituseks 10 000 dollarit saanud Austraalia rullnokk, kes nagu kloonid käivad siin maika ja räpparinokatsiga ning püherdavad näpud püsti koerasitta ja -kust täis rõvedal rannaliival, pole siin midagi teha. Baare on küll palju ja kokteilide hinnad väga head, aga oma kerjuste, kõiksugu loomade ja lihtsalt räpasusega jättis see ülisita mulje. Ja seda isegi pimedas. Tõsi, homme oleme just seal piirkonnas olevas hotellis ja võtame Hiina uut aastat vastu ning ilmselt koonu rulli tõmmates ei pane räpasust nii väga tähelegi, kuid tagasi ma kindlasti siia ei tuleks. Tai oma lummavate saartega, kus samuti võid hullumeelsed pidusid pidada, kuid kus kõik tükimaad ilusam, ei anna Sihanoukwille'iga võrreldagi.</div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
Nüüd siis tulebki see koht, kus
soovime head draakoniaasta lõppu. Tähistage siis ka üheksandal
vastu kümnendat saabuvat maoaastat, nädalavahetus ju! </div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiSm_a0XjK6tzxMo0ImvUitatkFsjlRd5_yhiuGZKlWnmixNFL410Mc2hEBu-3FnZqboC2UdA0WK8mZb8CiXJ6HpMXpEf0O5-GRfk9GZK3-LK0e8nUnPfnFeVCQ13SlD1VJGSHFIdC3Onqs/s1600/IMG_2715.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiSm_a0XjK6tzxMo0ImvUitatkFsjlRd5_yhiuGZKlWnmixNFL410Mc2hEBu-3FnZqboC2UdA0WK8mZb8CiXJ6HpMXpEf0O5-GRfk9GZK3-LK0e8nUnPfnFeVCQ13SlD1VJGSHFIdC3Onqs/s640/IMG_2715.JPG" width="480" /></a></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
<i>Koh Kchhang'i kaluriküla</i></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjrWsxfOIsMiPmb7NKLRPdkCD7fyn3TaSOKRymJ7P2EEIppQiZ0TxkyIMsMDpkVBb6VLAVEHpwjZaiMTaQ1VVnKOnkopc1IOOTBgZn1gBjx34oP2-ADbXPCdyZIbqrPu-TpLZIczzGDANxy/s1600/IMG_2919.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjrWsxfOIsMiPmb7NKLRPdkCD7fyn3TaSOKRymJ7P2EEIppQiZ0TxkyIMsMDpkVBb6VLAVEHpwjZaiMTaQ1VVnKOnkopc1IOOTBgZn1gBjx34oP2-ADbXPCdyZIbqrPu-TpLZIczzGDANxy/s640/IMG_2919.JPG" width="640" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<i>Koh Kchhangi külas sai Liisi aru, mis tunne on maailma kõige huvitavamal inimesel</i></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg7DUoM7UlPEMIUkhBtuPYXLvzgnSh3P_m_O16K5shtNaK-9-Blp_B9HNcW5W6ZWJ7FaNJaUJOTQ_kXkhSdQOQnAAPyRWn9VENKGne9MVU9z7dR28bpVYjkm5QP7ff65n_5QckpPMYz4_xI/s1600/IMG_2794.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg7DUoM7UlPEMIUkhBtuPYXLvzgnSh3P_m_O16K5shtNaK-9-Blp_B9HNcW5W6ZWJ7FaNJaUJOTQ_kXkhSdQOQnAAPyRWn9VENKGne9MVU9z7dR28bpVYjkm5QP7ff65n_5QckpPMYz4_xI/s640/IMG_2794.JPG" width="640" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<i>Vaade Koh Thmei saare bungalo terrassilt (õudselt halb eks)</i></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjtEgj9L2L2DnV1ZxsRhlYstrkNruYQGcKnQGjs-PUzsH8Fxr0XALEKmcSFpH2CQBPKh2toFo3fTHFwiQ3ow00fFEO0p1b2PpTurjwleoX0AGqa7AxjBr8t-4ysK9N3EJNi9RHXobK7Kxdc/s1600/IMG_2790.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjtEgj9L2L2DnV1ZxsRhlYstrkNruYQGcKnQGjs-PUzsH8Fxr0XALEKmcSFpH2CQBPKh2toFo3fTHFwiQ3ow00fFEO0p1b2PpTurjwleoX0AGqa7AxjBr8t-4ysK9N3EJNi9RHXobK7Kxdc/s640/IMG_2790.JPG" width="480" /></a></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<i>Koh Thmei saare bungalo. Seni kõige peldikum ööbimiskoht, kus me olnud, kuid kõik ümbritsev kompenseeris selle mitmekordselt</i></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj66KHBIsRtichYRb0aYZGpaG_qGL_i55_HcXeLy5qutBaa4iIIQqg0QAJoHdcXy-9ywTBE5OkwSoy6NjhmKIlozDXULiB-0NxhIeQRYkQvqcsotNNUoJxUnhnQeLsAutGp9v2peji_gQ31/s1600/IMG_2793.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj66KHBIsRtichYRb0aYZGpaG_qGL_i55_HcXeLy5qutBaa4iIIQqg0QAJoHdcXy-9ywTBE5OkwSoy6NjhmKIlozDXULiB-0NxhIeQRYkQvqcsotNNUoJxUnhnQeLsAutGp9v2peji_gQ31/s640/IMG_2793.JPG" width="640" /></a></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
<i>Koh Thmei saare restoran - kindlasti üks parimaid üldse</i></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh6OvqVcLD3mSW3XzBb2WYvxjrmO6PfLvKQ6C7CTZY2pI-YPPBDjKwaDPpWiqh10jV1SfhT5tfPOUPSfV1XutiPmd6HxDH6uue60lhR9g9XyEbrjJ6Jvmt_5edf1MO4z2ui-OdFhq_7-Mgs/s1600/IMG_2899.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh6OvqVcLD3mSW3XzBb2WYvxjrmO6PfLvKQ6C7CTZY2pI-YPPBDjKwaDPpWiqh10jV1SfhT5tfPOUPSfV1XutiPmd6HxDH6uue60lhR9g9XyEbrjJ6Jvmt_5edf1MO4z2ui-OdFhq_7-Mgs/s640/IMG_2899.JPG" width="640" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="text-align: start;"><i>Sihanoukwille'i bassein on uskumatult puhas ja enamus aja päevast ei käi seal kedagi peale meie. Super!</i></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiUtS05m4E6O8Fr5m_lupt0neHve4eXvzohrdJ7lHqTnQkJK8txtrnBFG0IhhX8IoOdxnxSHiZft5OnkJZNkQjpYkZn2frgPRXwWwgdFBSVOyX_Ph1YDzox3HEiwooctv0ljm97QcQmrlVk/s1600/IMG_2922.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiUtS05m4E6O8Fr5m_lupt0neHve4eXvzohrdJ7lHqTnQkJK8txtrnBFG0IhhX8IoOdxnxSHiZft5OnkJZNkQjpYkZn2frgPRXwWwgdFBSVOyX_Ph1YDzox3HEiwooctv0ljm97QcQmrlVk/s640/IMG_2922.jpg" width="480" /></a></div>
<div style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
<i>Sihanoukwille'i peotänava Beach Road'i kõige viisakam tänavanurk. Mida rannale lähemale seda koledamaks ja koerajunnisemaks läks.</i></div>
oliverlo9http://www.blogger.com/profile/16851463024297260105noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8129959970887292594.post-90142966301960455782013-02-02T10:04:00.002-08:002013-02-02T10:06:31.449-08:00Apteekrite meka Phnom Penh<br />
Ma võin ükskõik kellega ja ükskõik mille peale kihla vedada, et Kambodža pealinnas Phnom Penhis on ühe elaniku kohta kõige rohkem apteeke. Mõnel tänaval on iga teine (!) maja apteek. Ilma naljata! Ühel lambihetkel, kui seisin järjekordse apteegi ees ja ühtegi teist silmapiiril ei paistnud, panin huvi pärast stopperi käima ja mõõtsin, mis aja pärast täiesti tavalises kõndimistempos ma uut näen. Täpselt 40 sekundi pärast ehk järgmisel teeristil vaatasin paremale ja vasakule – kokku mõõtis minu silm nelja apteeki. Müstilisust lisab seik, kus läksin moskiitotõrjet otsima. Esimesest kahest polnud seda võimalik saada...kolmandas oli üks valik. Kurat, mis värk siin nendega on!? On nad siin kõik nii haiged? Ja kui on, siis millest see tuleb? Toidust!!??? Loodan, et mitte, sest toit on siin võrreldes Malaisiaga lausa oivaline (tõenäoliselt kasutan seda sõna elus esimest korda, aga täpselt nii on). Nii palju meditsiinihuvilistele...<br />
<br />
Esimesed emotsioonid Phnom Penhist olid ehmatavad. Lennukist maha astudes ronis kuskilt kivi alt välja kauboimütsis kohalik, kes lummaval häälel duk-duk sosistas. Ei viitsinud pikalt umbes Tallinna Lennujaama suuruses kohas ringi uimerdada ja valisime enda sõidutajaks kauboi. Kes ei tea, siis duk-duk tähendab vähemalt Kambodžas 30-aastast võrri, millele on taha paigaldatud ilmselt omaniku enda kokkukeevitatud tõld. Sõit lennujaamast hotelli kestis umbes pool tundi, mille jooksul hingasime korduvalt kergendatult, et peame selles linnas veetma vaid kaks päeva. Arhitektuur oma 20. sajandi keskpaigas pärit putkadega ilmetu, liiklus meenutas OnOff'i avamisi, kus kõik esimesena pääsemiseks ükskõik mis suunas teisi pressivad, üldpilt oli räpane. Hotelli jõudes oli tuba küll päris okei, aga kuna retseptsioonis istuvad administraatorid vaatasid meid nägudega nagu oleks me just äsja nende palgaraha sirgeks löönud, ei jätnud see Kambodža kiidetud külalislahkusest just eriti võimsat esmamuljet.<br />
<br />
Pärast pikka vaagimist otsustasime siiski, et lähme vaatame siin õudustelinnas veidi ringi. Jõudsime kesklinna tsooni, mis oli autodele suletud. Mulje linnast paranes. Istusime esimesse viisakasse söögikohta, kus pärast Malaisia ilmetut toitu üllatati meid väga maitsva söögiga. Liisi koguni väitis, et ta pole elus nii head salatit saanud. Arvamus linnast paranes veelgi. Poole söögi ajal kõlas kõrvaltänavas ilge pauk, mis tundmatutes paikades kolavatele paranoilistele läänemaailma inimestele seostus kohe terrorirünnaku või millegi säärasega, kuid meile selgitati, et tegemist on ilutulestikuga. Pauk ei jäänud ainsaks ja kui oma eine lõpetasime, läksime asja lähemalt uurima ja avastasime ees võimsa Mekongi jõe, mille äärde oli ilutulestikku vaatama tulnud kümneid tuhandeid inimesi. Lõpuks oli selgus majas: sattusime Phnom Penhi ajal, mil leinatakse endise kuninga Norodom Sihanouk surma. Aastakümneid riigi eesotsas olnud (2004. aastal andis ta võimu üle oma pojale) mees suri juba oktoobris, kuid suurejooneline mälestamine lõppeb palsameeritud Sihanouki põletamisega alles 4. veebruaril (päev pärast meie lahkumist). Mida lähemale kuningapaleele jõudsime, seda suuremaks valgetesse leinariietesse riietatud rahvamass muutus. Hinnanguliselt oli inimesi tänavatele kogunenud kindlasti üle 100 000. Omaette elamus oli ka pimeduses tuhandete tulede tõttu maagilisena mõjunud võimas kuningapalee ise ja palee ümber liigelnud sajad budistlikud mungad.<br />
<br />
Järgmisel päeval, olles eelmisest õhtust toreda elamuse kätte saanud, tundus juba kõik mõnusam. Külastasime budismi templeid, käisime turul, mängisime gurmaane jne. Kõik mõjus teistmoodi, märksa paremana. Ja kui juba hämaruses rahvusmonumendi juurde jõudsime, tervitas meid keskpargis ja tänavatel taas valgesse riietatud rahvaarmee. Kusjuures siin on lein teistmoodi. Ärge kujutage ette hüsteeriliselt krokodillipisaraid välja pigistavaid põhja-korealasi. Kuna budism usub tugevalt hinge uuestisündi, siis lein tähendab kambodžalaste jaoks pigem festivali, kus rahva poolt armastatud meest heaga meenutatakse.<br />
Paari sõnaga liiklusest ka. Valgusfoore on siin vähe, aga võiks ka üldse mitte olla, kuna keegi neist eriti kinni ei pea. Suurtel ristmikutel sõidavad kõigist neljast suunast – igas suunas umbes neli kuni kuus rida – tulevad masinad ninapidi kokku ja hakkavad siis teineteise vahelt end läbi nikerdama. Päris teooriaeksamita Kambodža juhilubade omanikud enda sõidutunnistust siiski kätte ei saa, sest üks liikluseeskiri on siin täitsa olemas: suuremal on õigus. Kuigi signaalitamine on siin nii tavaline, et kui kaks sekundit järjest ühtegi pasundamist ei kuule, arvad, et midagi on viltu, antakse suuremale teed. Liiklusahel, mis toimib ükskõik kui suurel ristmikul ja ükskõik, kas päri- või vastassuunas liigeldes, on väga selge: džiibid – sõiduautod – duk-dukid – mootorrattad/võrrid/rollerid – kondiaurul liikuvad duk-dukid – ükskõik millist träni käruga vedavad mammid – jalakäijad. Loogiline.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhEX-4J4V0xoqJtf5m6wkjl8fjKtYO9zHC0I2LleCeWf0u48us5QLbeoSTA2NPT6MoPRnexEqLXKXRiDCl8KczNL7qU6psdzBAvXOuDizCjVh0mSPZbgZczhpErM0eV2f20xo6kDyGmHDgK/s1600/IMG_2584.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhEX-4J4V0xoqJtf5m6wkjl8fjKtYO9zHC0I2LleCeWf0u48us5QLbeoSTA2NPT6MoPRnexEqLXKXRiDCl8KczNL7qU6psdzBAvXOuDizCjVh0mSPZbgZczhpErM0eV2f20xo6kDyGmHDgK/s400/IMG_2584.JPG" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Duk-duk hetkel väga rahuliku liiklusega tänaval. Rohelise kiivri all olev mees ei ole tegelikult Kimi Räikkönen, kuigi talle endale peeglisse vaadates nii tundub</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi0pKUcx97MLez5rl6MpklyxjBDXYvup1khAL5R9hH-6fG0LnJGgCEXAkXSycPtmt_umOAZMC0g1yi0JcFJR3tcoQX5BZVtpfCRAj2PzJiCu3e-1gjSmGefzhagszGTf8-BJmMZwhHWkGdA/s1600/IMG_2562.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi0pKUcx97MLez5rl6MpklyxjBDXYvup1khAL5R9hH-6fG0LnJGgCEXAkXSycPtmt_umOAZMC0g1yi0JcFJR3tcoQX5BZVtpfCRAj2PzJiCu3e-1gjSmGefzhagszGTf8-BJmMZwhHWkGdA/s400/IMG_2562.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
Kuningapalee peaväljak<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhOnUOvxZY_V_iHg72FqgUmMZ142hWuDrvBYfrPF_4zBA2qlSgdbp1v3hSUQgXHhxXzaf2Z9oSBuwPJpsYsBK-TcxPmN-8JF8cU-xDbvh5X8y1TpEXCN8bnyHC2sNAn56Rv4ULj5Qdlr2PS/s1600/IMG_2566.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhOnUOvxZY_V_iHg72FqgUmMZ142hWuDrvBYfrPF_4zBA2qlSgdbp1v3hSUQgXHhxXzaf2Z9oSBuwPJpsYsBK-TcxPmN-8JF8cU-xDbvh5X8y1TpEXCN8bnyHC2sNAn56Rv4ULj5Qdlr2PS/s400/IMG_2566.JPG" width="300" /></a></div>
<br />
Kuningapalee üks peaustest<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhCGed4g54riNKI3DVsCqtpg8dS6V3TToYz19hmtME3_R3RDWQP4vCzmjwxpututapT1_qcN8Mip3WxkKeNz7XlgBXttkZvPzuXSuqrusthe2U6YnQd6pNjFTDHTQOxmNFGemTUFBcNlGdU/s1600/IMG_2603.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhCGed4g54riNKI3DVsCqtpg8dS6V3TToYz19hmtME3_R3RDWQP4vCzmjwxpututapT1_qcN8Mip3WxkKeNz7XlgBXttkZvPzuXSuqrusthe2U6YnQd6pNjFTDHTQOxmNFGemTUFBcNlGdU/s400/IMG_2603.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
<span style="text-align: start;">Mekongi jõgi päevavalguses. Öisest leinavast rahvamassist on nüüd osad jäänud betoonkalda jalamile riideid pesema või kala püüdma</span><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgXrrI2A4rLrhZUPvbBIVgsOmN4LXsxF3Hd4-T5v_5_eHArh29oqDsrtoE-tdq8tDlMaLXIvCJTCA5ep_22WF784ifMZ0rbp2aUM0wnfH-DQUYaBpceoesuR0igSrqAX05_oKXN1q8J8F8z/s1600/IMG_2609.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgXrrI2A4rLrhZUPvbBIVgsOmN4LXsxF3Hd4-T5v_5_eHArh29oqDsrtoE-tdq8tDlMaLXIvCJTCA5ep_22WF784ifMZ0rbp2aUM0wnfH-DQUYaBpceoesuR0igSrqAX05_oKXN1q8J8F8z/s400/IMG_2609.JPG" width="300" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Wat Penh'i templi, Phnom Penhi vanima ehitise kõrval olev väljak</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhv5GiRdOUPUQxubFsyRTUqg2TrFXFN9aaymyl_IWTzFhjZ8rxRwlcC6_o8wa5U7k6sROdtV3-7jON13nJQvptLmNQMcaFJ_WFSgyJNzLd2u9yybp8Y855vacxGdhS13S1HjOcTpvszyAus/s1600/IMG_2615.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhv5GiRdOUPUQxubFsyRTUqg2TrFXFN9aaymyl_IWTzFhjZ8rxRwlcC6_o8wa5U7k6sROdtV3-7jON13nJQvptLmNQMcaFJ_WFSgyJNzLd2u9yybp8Y855vacxGdhS13S1HjOcTpvszyAus/s400/IMG_2615.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
Wat Penhi tempel seest - kohalikud usklikud tõid Buddhale banaane, raha ja muid kingitusi<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi04bqKzF-2JfZFKpNSpveLwooT066ZxBYFzmNzIcuCERy9D4v6DL7NkJeY3cJvtj-UQ7EC0pgshC_xVPSzq82FkNYo4lhxr1-ZMqwBUEQBbA-_s4Na9CUVWdnXGgzeTBhdMatXahrZQHmR/s1600/IMG_2641.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi04bqKzF-2JfZFKpNSpveLwooT066ZxBYFzmNzIcuCERy9D4v6DL7NkJeY3cJvtj-UQ7EC0pgshC_xVPSzq82FkNYo4lhxr1-ZMqwBUEQBbA-_s4Na9CUVWdnXGgzeTBhdMatXahrZQHmR/s400/IMG_2641.JPG" width="400" /></a></div>
Wat Penhi peasissepääs<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgAJEIHww3YXzrfjCliCl0uTiraH3hphgcHZz2hspluMWuUJLpFoHtkqPsE1gy0cuA5zQ3ihoeTqnUqLjzz4DJ-BFdDSYjwoSQ3BipQkaecrknkAoPx-6RZjQmXovoAe8V5SpreOQNhq3e7/s1600/IMG_2649.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgAJEIHww3YXzrfjCliCl0uTiraH3hphgcHZz2hspluMWuUJLpFoHtkqPsE1gy0cuA5zQ3ihoeTqnUqLjzz4DJ-BFdDSYjwoSQ3BipQkaecrknkAoPx-6RZjQmXovoAe8V5SpreOQNhq3e7/s400/IMG_2649.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
"Vene turg" kus müüakse absoluutselt kõike alates valuvelgedest ja lastemähkmetest lõpetades eksootiliste puuviljadega. Aga seda ainsat asja, mida ma sealt osta oleks tahtnud, mobiiliiümbrist seal ei olnud<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgIiUFzEfhxPT2NcvphCuwcbZu0X55D2H0yiY9i2kMyiWI2BTOzwzhpVrfb99YmE4et859looueS2szGh-yAVuPHLXd6cdEDkYIkwQP8mrRle1ibDpyuk4AAs-THFWmG41dI2tSQfIEhvrt/s1600/IMG_2692.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgIiUFzEfhxPT2NcvphCuwcbZu0X55D2H0yiY9i2kMyiWI2BTOzwzhpVrfb99YmE4et859looueS2szGh-yAVuPHLXd6cdEDkYIkwQP8mrRle1ibDpyuk4AAs-THFWmG41dI2tSQfIEhvrt/s400/IMG_2692.JPG" width="300" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<br />
Budistide Instituut<br />
<br />oliverlo9http://www.blogger.com/profile/16851463024297260105noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-8129959970887292594.post-60917866419005979392013-01-31T18:18:00.000-08:002013-01-31T18:35:22.742-08:0031.01 - Reality-show buss on tagasi! Yo, mis teete? Ahah, selge. Bussi-Oliver ja bussi-Liisi istuvad aga rehvitöökojas. Jep, lugesite õigesti, rehvitöökojas. Ma selle postituse pühendangi Malaisias valitsevale aru- ja korralagedusele, sest selle eest lihtsalt peab hoiatama.<br />
<br />
Kõigepealt tänasest päevast. Võtsime hotelli kaudu piletid Kuala Lumpurisse. 7.15 pidime taksoga välja sõitma sadama poole, kust pidi kell 8.45 väljuma tund aega sõitev praam Kuala Perlisesse, kust läks meie buss. Hotellist saime kenasti õigel ajal minema, aga ma ei osanud oodata, et “taksot” mängib meie ülitemperamentne iraanlasest hotelliomanik, kellel on vaid üks töötav jalg. Ja mis kõige pullim – jala kaotas ta kahes järjestikkuses liiklusõnnetuses! Vähemalt oli meie äratus igasugusest hommikukohvist tõhusam, kuna pidev vastassuunda kaldumine ja üldse veider käitumine roolis hoidis meie adrenaliinitaseme varakult kõrgel. Jõudsime siiski turvaliselt sadamasse ja õigel ajal praamigi, kuid 8.45 väljuma pidanud praami meeskonnaliikmete näos ei liikunud ükski lihas, kui pärast kellaaja kukkumist veel veerand tundi inimesi juurde tilkus. Kell 9 sõitsime sadamast välja ja kuna bussijaam oli Kuala Perlise sadamast vaid viie minuti pikkuse jalutuskäigu kaugusel, hingasime kergendatult, sest igasugune kella peal arvutamine näitas, et peaksime bussi peale ilusti jõudma. Ometi üllatused jätkusid. Millegipärast sattus just meie laeva kapteniks kas esimest korda laeva juhtinud või lihtsalt napakas kohalik, sest maabumine Kuala Perlise sadamasse võttis aega oma pool tundi ja isegi teised kohalikud hakkasid närviliselt kella vaatama. Kuna meie jaoks kippus asi sellise viivituse tõttu juba kriitiliseks, mõtlesime juba, et peaks omaalgatuslikult kuskilt vööri mööda kaile ronima, aga kuna rahvamass, kes nagu sardiinid karbis saamatu meeskonna järgi ootasid, oli nii suur, polnud meil sellisteks manöövriteks lihtsalt ruumi. Pärast pikka ootamist suutsid madrused ühtäkki paigaldada silla, kust maale sai ja kuna sel hetkel tegime juba musta huumorina omavahel kihlveo, kas jõuame bussi peale või mitte, kasutasime Tallinna ühistranspordist tuttavate vanadaamide tooreid võtteid ja võitlesime end küünarnukkide ja kottide abil esimeste sekka, kes paadilt minema said.<br />
<br />
Põrutasime sisuliselt jooksuga bussijaama, kus mingil põhjusel andis meie bussifirma kiosk meile hoopis ühe teise bussifirma piletid. Kell oli täpselt 10.30, kuid bussist polnud jälgegi. Meile kinnitati pidevalt “don't worry, don't worry, bus will come” ja nii mõtlesimegi, et ju siis vahet pole. Kell 11 saabus pidulikult käiguragistushüüete saatel meie värvikirev buss, mille roolis oli umbes Justin Bieberi vanune kutsikanäoga kohalik. Rohelist lehte Malaisias ei kasutata, aga kui seda tehtaks, oleks meie bussi-Bieberil need kohustuslikud ilmselt alles esimesi kuid. Rahustasin Liisit, et tihtipeale on noored juhid just märksa korralikumad kui vanad kalad, kes siin riigis arvavad, et nad on kõikide liiklusvahenditega maailmameistrid ja nii oligi – Bieber sõitis väga korralikult.<br />
<br />
Paraku oli põhipull alles ees. Esmalt sõitsime me veel ühest peatusest läbi ja korjasime ühe inimese peale. Teine peatus oli rehvitöökoda, kus üllatus-üllatus, läks umbes poolteist tundi rehviparandusele. Bussijuht ja töömehed olid muidugi seda nägu, et selline protseduur on reisijaid täis bussis täiesti tavaline nähtus. Itsitav kamp viskas seal kordamööda nalja, tegi Liisile korduvalt silma ja tundis ennast muudmoodi ülimõnusalt. Rehvitöökoja kõrval oli õnneks pizza-restoran ja kuna me polnud hommikust söönud, andsime rahulikult tellimuse sisse ja ootasime oma toitu. Tegime samuti nägu nagu see kõik oleks väga tavaline. Ajalises mõttes võinuks me veel tellida järgemööda veel teise, kolmanda ja võib-olla neljandagi pizza, aga sellest plaanist siiski loobusime, sest see oli seni üks kallimaid söögikohti, kus me käinud. Kell 1 saime lõpuks liikuma (pärast esimese lõigu kirjutamist tegin pizza-pausi ja pärast enam ei viitsinud kohe trükkima hakata) ja järgmine sõidulõik kestis lausa tund aega järjest. Bravo! Paraku jäi buss kell 2 tee äärde seisma ja siin oleme me siiamaani (hetkel on kell täpselt 3). Vahepeal käisin uurimas, mis värk on ja üks inglise keelt rääkiv reisija selgitas mulle pärast pikka arutelu bussijuhiga, et ilmnenud on mingi tehniline rike ja millal sõiduvahendi taas sõidukorda saab, on keeruline prognoosida. Just viimast lauset kirjutades kõndis meist bussijuht mööda, kes luges reisijaid üle. Kõigi läänemaailma eelduste kohaselt tähendab, et meile saadetakse uus buss järgi....Siiski, siiski. Napp veerand tundi hiljem buss imeväel paranes ja me sõidame. Kohale peaks jõudma nüüd kuue tunni pärast ja ma siiralt loodan, et nii läheb. Enam pole võimatu, et ületame Frankfurt-Singapur lennuaja....<br />
<br />
….<br />
<br />
Jõudsin enne Bieberi sõidustiili kiita, kuid tüüp otsustas pärast nelja viivitatud tundi tagasi sõitma hakata ja kihutas sittadel teedel kõikidest autodest mööda. Mõned on siin lihtsalt nii lollid ja ei saa aru, et kui reisi kestvuseks peaks olema seitse tundi, aga starditakse neli tundi hiljem, ei saaks liinibussiga isegi 200 km/h sõites õigeks ajaks kohale. Eriti veel siis, kui bussijuht oma äranägemise järgi SUITSUPAUSE teeb. Kurat, Bieber on tõesti loll. Igal juhul Kuala Lumpurisse jõudsime natuke pärast kella üheksat ja esimest korda reisi jooksul ööbime hotellis, mis väärib hotelli nime. Tuba on euroopalik, üsna korralik hommikusöök oli hinna sees ja kõik on nii nagu olema peab.<br />
<br />
Kuna seda bussijama sai nii palju, siis võtan järgmised tähelepanekud/meenutused Malaisiast kokku nii, et iga teemat kirjeldan ühe lausega.<br />
<br />
-Malaisias restorani minnes veenduge enne lauda istumist ja valima hakkamist, kas kõik komponendid on köögis olemas – üle poolte kordadest ei saanud me seda, mida tellisime.<br />
<br />
-Saime endale esimesed sõbrad ja üllatus-üllatus, tegemist on 70. eluaastale lähenevate inglaste Phil'i ja Sue'ga, kes juba 20 aastat reisivad neli kuud aastas Aasia riikides ringi<br />
<br />
-Palju on vaieldud New York'i kaksiktornide katastroofiga seotud vandenõuteooriate üle, kuid nüüd kuulsin ma hoopis midagi uut – meie iraanlasest hotelliomaniku (see ühe jalaga) kindel veendumus on, et seda katastroofi üldse ei toimunudki ja see on vaid ameeriklaste propaganda...<br />
<br />
-Kokkuvõttes on tax-free saar Langkawi täitsa tore koht<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjumzAlLdl8EpxOZX_xAJ3YKmOUky7S5uHkoqpKF04owBa_txxIfs97boyaBWTX4sczf5ArK_yZ3pMFitisO_uDT5HvNZe9xHRfCIGFyTuzCVHWIfZxzgfMUlHec_uNajU52zwBkU34e-p0/s1600/IMG_2493.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjumzAlLdl8EpxOZX_xAJ3YKmOUky7S5uHkoqpKF04owBa_txxIfs97boyaBWTX4sczf5ArK_yZ3pMFitisO_uDT5HvNZe9xHRfCIGFyTuzCVHWIfZxzgfMUlHec_uNajU52zwBkU34e-p0/s640/IMG_2493.JPG" width="640" /></a></div>
<br />
<i>Käisin skorpionite ja tarantlitega ujumas </i><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEggJsykMrop1i-crTqdHk3tqjuB1WCO3jssubw6WB74vGd8fRSu82BenRk66ockcTuMbvKKcHzaDQ0eU9tlwgGBx0-CV0eqQMqu6RVPOGwLaQU2fA1y8gfXlnC2tSTpC3FWdckPn_blEgSc/s1600/IMG_2499.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEggJsykMrop1i-crTqdHk3tqjuB1WCO3jssubw6WB74vGd8fRSu82BenRk66ockcTuMbvKKcHzaDQ0eU9tlwgGBx0-CV0eqQMqu6RVPOGwLaQU2fA1y8gfXlnC2tSTpC3FWdckPn_blEgSc/s640/IMG_2499.jpg" width="480" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<i>Liisi käis koske vaatamas</i></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgJSZbVn_LfHrg7Ngdk-28n3pWUAJy-R6E2V17N7C3XpAFneyG5-PlfuRN8hFNXWGOL6HjewUdWjiB_mLCwHj5_2qAVyD6wc5v1DGq-aIzFyHlOVXS7Qwrh8t06BQJs7ime2xVvrNUQ9VCd/s1600/IMG_2507.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgJSZbVn_LfHrg7Ngdk-28n3pWUAJy-R6E2V17N7C3XpAFneyG5-PlfuRN8hFNXWGOL6HjewUdWjiB_mLCwHj5_2qAVyD6wc5v1DGq-aIzFyHlOVXS7Qwrh8t06BQJs7ime2xVvrNUQ9VCd/s640/IMG_2507.JPG" width="640" /></a></div>
<br />
<i>Minu kõige uuem, aga samas kõige vanem sõber, 70-aastane inglane Phil </i><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgMWCK652S_cNniXnA2G9y4lfHLDyIQWBEjYHQNXieL-LfjinORDSu7WjfBz32-LINkeZf4pRTYsMy6Gay2q8Z5_lbm8ceQjP23bg97axtGTI7neJqXOoaZ1ASbdzXguEDu52yXFmuqWtim/s1600/IMG_2514.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgMWCK652S_cNniXnA2G9y4lfHLDyIQWBEjYHQNXieL-LfjinORDSu7WjfBz32-LINkeZf4pRTYsMy6Gay2q8Z5_lbm8ceQjP23bg97axtGTI7neJqXOoaZ1ASbdzXguEDu52yXFmuqWtim/s640/IMG_2514.jpg" width="640" /></a></div>
<br />
<i>Meie jaoks legendaarse väärtusega rehvitöökoda. Pildistatud bussiaknast</i>oliverlo9http://www.blogger.com/profile/16851463024297260105noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8129959970887292594.post-86541265475021129522013-01-27T23:54:00.002-08:002013-01-28T00:02:55.943-08:0028.11 Joodikute paradiis Langkawi ja ehe Malaisia ehk Palau Tuba<br />
Pärast öist kuue tunni pikkust bussisõitu ja tund paadiga kärutamist jõudsime varahommikul Langkawi saarele. Veidi aega tüüpilise turistina ringi tuianuna võtsime lõpuks takso, et oma varem broneeritud ööbimispaika jõuda. Kuna kell oli vähe ja kämpingu laadne hotell veel täis, pidime mõne tunni ootama, kuni eelmise päeva külalised end välja chekivad. Öises bussis olin mina ainuke, kes üldse magada ei saanud ja nii tegin kohe päris pika uinaku. Ka teised magasid veidi. Õhtul siblisime veidi ringi, jõime paar tax-free Austraalia õlle ja tõmbasime varakult kerra. Ilmselgelt oli tegemist maailma kõige mõttetuma alkohoolse joogiga, sest õhtul see pähe ei hakanud, aga hommikul kurtsid Liisi ja Martti kurtsid peavalu ja uimast olekut. Pohmell.<br />
<br />
Sellegipoolest seadsime sammud linna poole – sõime, jõime, passisime niisama. Päeva kõrghetk oli Liisi avastus kohalikus kaubanduskeskuses. Seni mõtlesime, et tax free hindadega saabki kohalikku õlle ja veel mõnda lahjat marki, kuni Liisi meid kutsus: “Avastasin paradiisi!” Liisi leidiski mingi väga soliidse alkoholipoe, kus hinnad olid megaodavad. Kui me Marttiga poodi jõudsime, läksid näod elevile nagu lastel mänguasjaosakonnas sadu Barbie'sid või mudelautosid nähes. Näiteks liitrine Johnnie Walker Black Label maksis seal 20 € ja ka teiste kalliste ja vähem kalliste pudelite hinnad olid samuti naeruväärselt odavad. Umbes kolm korda soodsamad kui Eestis. Sama päev leidsime veel ühe mõnusa koha. Kuskilt peatänavalt veidra tee peale keerates jõudsime ideaalsesse hipi-baari, kus mängis chill reggae muusika ja kus istusid nii noored kui vanad. Istusime seal päris kaua ja oleks veelgi istunud, kuid siis ilmnes, et kohalikele ei meeldi kasumit teenida. Välibaar oli puupüsti täis kui järsku hakkasid omanikud laudadelt asju koristama: “Closed!”.<br />
<br />
Kaks päeva oli Langkawil aga täiesti piisav. Saar on ilus ja rahulik, aga Tai saartega ei anna kauniduse osas võrreldagi ja niisama istudes hakkab seal kohutavalt igav. Õnneks olime uurinud, mis kohti siin lähedal veel on ja kõigest 15-minutilise paadisõidu kaugusel asus Palau Tuba. Mõned kohalikud, kellega jutu peale saime, väitsid, et saar ja elu-olu seal on täpselt nagu 40 aastat tagasi. Tundus ilmselge liialdusena, aga sinna jõudnuna ei pidanud me pettuma. Pisikeses sadamas võttis meid vastu kohalik keskealine mees, kes osaks öelda ainult “Welcome to Tuba Island”, kuid kuna paadijuht oli talle selgeks teinud, et me otsime öömaja, siis istusime pahaaimamatult pisikesse bussi ja asusime teele. Ali, nii oli ta nimi, seletas terve tee midagi kohalikus keeles ja naeris vahepeal nagu inimsööja kuskil õudusfilmis. Kui ta peateelt täiesti lambi kohast džunglisse mingile käänulisele rajale keelas ja pärast seda lasi taas kuuldavale oma hirmuäratava (aga samas naljaka) “muhahahahaaa”, tekkis korraks mõte, et äkki peab seljakotist enda mininuga kobama hakkama, kuid ühtäkki me peatusime mingi maja juures, mille terrassil olid muude kohalikega võrreldes täiesti soliidselt riides inimesed. Tuli välja, et Ali viis meid oma sõprade juurde, kes oskasid inglise keelt. Kusjuures mitu päeva hiljem veendusime me, et see oligi saarel ainus perekond, kes väga korralikul tasemel inglise keelt räägivad. Niisiis jõudsime sinna ja ilma küsimata hakati laua peale nuudliroogasid, teed ja magustoitu serveerima. Perekond oli äge: väga sõbralik peremees, kes käib puhkepäeviti Tubal perega puhkamas, eriti chill vanaisa, kelle inglise keel on puhtam enamikest eestlastest, 80-aastane vanaema, kes näeb välja nagu 50 jne. Saime väga kasulikku informatsiooni, täiesti tasuta söönuks (raha nad ilmselgelt ei tahtnud, aga vähemalt oli mul neile suveniiriks anda Eesti piltidega kaardipakk) ja tagatipuks tuli peremees meiega koos öömaja otsima ja mootorrattaid rentima. Uskumatu külalislahkus!<br />
<br />
Kolm päeva Tuba saarel möödusid eriti rahulikult. Kimasime motikatega ja chillisime niisama. Marttil ja Liisil läks veidi paremini, kuna mina põlesin nii rõvedalt ära, et ei tahtnud kahel viimasel päeval eriti varjust välja tulla. Saar on neile, kes õllekõhust ja muust üleliigsest rasvast vabaneda tahavad, ideaalne paastupaik. Söögikohti oli ainult mõni, millest omakorda mõned süüa ei pakkunud :) Eile õhtul ostsime ise kala ja vilju ja asusime kokkama. Pärast minu meenutust mingist Amazonase juhtumist, kus tundmatu kala söönud turistid mingisuguse lihasööja bakteri endale sisse sõid, mis nad kolme päevaga ära niitis, ei maitsenud küpsemisel mustaks värvunud vee-elukas enam kellelegi.<br />
<br />
Praegu seda postitust tehes oleme tagasi Langkawil. Vaatab, mis elu toob.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEghPUD03RyXxnM_4-l56CI_EeGXatXxeGF8K91lz59fV_Sqp1zUmT2M_CNRESOjXmfBYdtNOGrpFaJySOIL2Ctd39TLbD5nO-g3jFg560neW0a_EBEEd2H34OoTNbq_ZJJfX-izEtbwYMwx/s1600/IMG_2350.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEghPUD03RyXxnM_4-l56CI_EeGXatXxeGF8K91lz59fV_Sqp1zUmT2M_CNRESOjXmfBYdtNOGrpFaJySOIL2Ctd39TLbD5nO-g3jFg560neW0a_EBEEd2H34OoTNbq_ZJJfX-izEtbwYMwx/s400/IMG_2350.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
<i>Vaade "hotelli" terassilt. Elamiskoht oli muidugi überpeldik koos sitikate ja muude lisadega.</i><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhn3yNbmXVG_afDf94K0_HT17T-lDwXwaYo3GsdIsBNyKubC5_X8X6MVymn95h9uFyDMyKJkb9C9g-71VfZjlDfWqhk5UVcDBcHndEu1koK61Oi37-fozl4jmWP6xSEjSOE6WNk8wFFHxNY/s1600/IMG_2356.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhn3yNbmXVG_afDf94K0_HT17T-lDwXwaYo3GsdIsBNyKubC5_X8X6MVymn95h9uFyDMyKJkb9C9g-71VfZjlDfWqhk5UVcDBcHndEu1koK61Oi37-fozl4jmWP6xSEjSOE6WNk8wFFHxNY/s400/IMG_2356.JPG" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<i>Kuu</i></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgueSAICer557RMSklDmQEJCkoUIKogiAZh6H2hiTwVbpWR4r0VhLrp9jYQ9JSscUPlKFrHNMEs1qcAj0a5fLzp5lxcgt3Ot6CfKRFDoVzgIEfUzmDi5sKZh9Aa8xTM4nMiL4WFtw6ozOZL/s1600/IMG_2371.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgueSAICer557RMSklDmQEJCkoUIKogiAZh6H2hiTwVbpWR4r0VhLrp9jYQ9JSscUPlKFrHNMEs1qcAj0a5fLzp5lxcgt3Ot6CfKRFDoVzgIEfUzmDi5sKZh9Aa8xTM4nMiL4WFtw6ozOZL/s400/IMG_2371.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
<br />
<i>Kuna selg ja kael põlesid mul täiesti ära, tegin endale särgist keebi. Kohalikud hüüdsid mind Batmaniks. Kusjuures valgeid polnud seal saarel üldse.</i>oliverlo9http://www.blogger.com/profile/16851463024297260105noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-8129959970887292594.post-18253720098435609692013-01-24T20:48:00.003-08:002013-01-24T20:48:57.984-08:00 22.11 - Hüvasti, Kuala Lumpur! Hüvasti, Petronas Towers ja sitahais!<br />
Kell tiksus just üle südaöö ja viibime bussis liinil Kuala Lumpur – Kuala Perlis. Kuala Perlis peaks siis olema see koht, kust paadiga Langkawile saab. Seekord on kaasas kaks pakki pähkleid ja Liisi sõber Martti, kellega päeval kokku saime. Üsna viimase hetkeni polnud me kindlad, kas liigume Kuala Lumpurist edasi Tai piiri ääres olevale Langkawile või umbes poole lähemal olevale Pangkorile. Otsustavaks sai ilmateade – Pangkoril näitab ilmaennustus veel sitemaid prognoose kui Langkawil. Pea nädal on siin kandis oldud, aga oleme ilmselt valgemad kui Eestis. Langkawil ka midagi head loota pole, aga eks paistab. Loodame!<br />
<br />
Kui peaks Kuala Lumpuri kolme veedetud öö ja päevaga kokku võtma, läheb kirjeldamisega suhteliselt keeruliseks. Lihtsalt erilisi mälestusi polegi. Aga samas võib mäluprobleemide taga olla aju vähene hapnikuga varustatus. Nimelt haisesid enamus tänavad siin nii rõvedalt, et umbes iga kümne sekundi tagant pidi hinge umbes kümme sekundit kinni hoidma, et mitte oksele hakata ja suure tõenäosusega võis see ajutegevusele oma jälje jätta. Liisi ütles praegu siin kõrval, et sellega harjus lõpuks ju ära, aga ma tuletasin talle meelde, et me istusime täna terve päeva kas Starbucks'is või McDonalds'is ehk siis haisutänavatel viibisime suhteliselt vähe.<br />
<br />
Sügavaima või siis täpsemalt öeldes kõrgeima mulje jättis esimesel päeval külastatud Petronas Towers'i kaksiktorn, mis oli tõesti kolossaalne ja kõrghoone kohta vähemalt meie hinnangul päris kaunis. Kusjuures positiivsetest muljetest oligi see suht-koht ainuke, mida tõestab ka meie pildipank. Umbes 50st Kuala Lumpuris tehtud fotost figureerib mingi osa sellest ehitisest umbes 40-l.<br />
<br />
Mõnes mõttes oleme vähestes mälestustes ka ise süüdi, sest teisel täispikal päeval magasime kella neljani päeval ja kui seadsime umbes viie aeg sammud ühe pargi poole, kus võinuks külastada väidetavalt maailma suurimat linnuparki ja muid lõbustuskohti, olid need enamus juba kinni. Vähemalt oli pargis mõnus troopiline taimelõhn mitte konstantne kakalõhn. Ah jaa, rahvuslikku mošeed nägime ka. Jube kole oli, nagu suvaline bussijaam vms. Liiga kaasaegne.<br />
<br />
Veidi söögijuttu ka. Üldiselt avastasime enda hotelli lähedal väga normaalse söögikoha, kus haises vähe, hinnad olid head (kahepeale sai söönuks alla 5 €) ja tundus suhteliselt puhas. Ka toit oli maitsev. Tõsi, Liisile hakkas see täna hommikul veidi vastu, kui meie laual asunud kahvleid tuli näppima näiliselt veidi alaarenenud 100-aastane mees, kelle näos polnud Liisi väitel ühtegi luud ja kellel süües otsaesine ja lõug kokku puutusid. Ta tõsimeeli näppis kõik kahvlid läbi, et endale sobiv välja valida. Aga ta oli vähemalt sõbralik.<br />
<br />
China Town Inn hotell Petalingi tänaval ei lakanud meid üllatamast ka järgmistel öödel. Kuigi ühtegi noa-thrillerit me rohkem ei kohanud, tekkisid meie toa ümbrusesse meie jaoks mütoloogilised tegelased, kelle olemasolu me kunagi ei näinud, aga keda me pidevalt kuulsime. Reeglina enne magamaminekut ja uuesti hommikul kella viie ajal hakkas ühes justkui meie vannitoas vesi solisema. Veendununa, et meie vannitoas end keegi siiski ei pese, vaid lihtsalt seinad kostavad nõnda hästi läbi, algas iga kord umbes veerand tunni pikkune rögakontsert. Mingi naabrivanamees lihtsalt rögises dušši all nii kõvasti, et täiesti võimatu oli uinuda. Või kui magasid, ärkasid selle peale üles. Päris rõve oli.<br />
<br />
Teistel naabritel oli jällegi kombeks mingil ajal öösel ilmselt peolt tulla ja siseneda oma hotellituppa umbes 50 korda. Ühel ööl läks lihtsalt lakkamatuks uksepaugutamiseks ja võõrakeelse Õllepruulija jorisemiseks. Kui joodikute laulupidu läbi sai, panustasid meie mittemagamisse hotelli koristajad. Nimelt oli neil kombeks ruume küürima hakata juba väga vara hommikul. Lisaks sellele, et nad kaagutasid omavahel selles niigi tite vingumisena tunduvas keeles, hakkasid nad mingil põhjusel igas toas mööblit ringi kohistama. Katsuge magada, kui kõrval toas isehakanud sisearhitektid tegutsevad. Jah, hotelli plussiks oli ainult hea asukoht ja võrdlemisi mõistlik hind. Tagasi sinna ei läheks.<br />
<br />
Mis Langkawi majutusse puutub, on meil see ainult esimeseks ööks olemas. Koha peal vaatame, mis edasi saab.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiDMSDKQ4kF-cIQabVvIqOJuYtrx1oPKceLzfnsC_uwWSGcTrkHDoqb1WN_Czni9DDCTkAlZ1_GLXrlLe-LEAfyt_Pb4E5VdyyHLTQXsUFlliwQ8Ruk94fZPsSd4lywRG0ct2W236-SBHau/s1600/IMG_2133.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiDMSDKQ4kF-cIQabVvIqOJuYtrx1oPKceLzfnsC_uwWSGcTrkHDoqb1WN_Czni9DDCTkAlZ1_GLXrlLe-LEAfyt_Pb4E5VdyyHLTQXsUFlliwQ8Ruk94fZPsSd4lywRG0ct2W236-SBHau/s320/IMG_2133.JPG" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<i>Petronas Towers - üks vingeimaid modernseid ehitisi, mida ma näinud.</i></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiZnMm86qCdMCumTXzXSn8IeWAPFu9DmG8n6jwS8d0lkE0mZV8yBsor44_7xTTNOos2fCQyFjLnpXo6GD9E0NEs8AhHl4aC9oROHtIVlLWJKquwZuTdkjgPpXrrjdJo3JSpde8ni8Fx_yyC/s1600/IMG_2151.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiZnMm86qCdMCumTXzXSn8IeWAPFu9DmG8n6jwS8d0lkE0mZV8yBsor44_7xTTNOos2fCQyFjLnpXo6GD9E0NEs8AhHl4aC9oROHtIVlLWJKquwZuTdkjgPpXrrjdJo3JSpde8ni8Fx_yyC/s320/IMG_2151.jpg" width="240" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<i>Keegi tervet kuivatatud kana tahab?</i></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjBrEw1_lw57Sa7TAF6D5afYSfHLAlLjMPooChxiRXpmJca0aDBn6yWN5KUFdfHFxvUgqnV2LYKdl_y5oRcxbjFqRIw5pbPAiddzk2IqcirRt8rX9TwsqfYONXPwI5LQUOd4zTFouqSCE14/s1600/IMG_2091.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjBrEw1_lw57Sa7TAF6D5afYSfHLAlLjMPooChxiRXpmJca0aDBn6yWN5KUFdfHFxvUgqnV2LYKdl_y5oRcxbjFqRIw5pbPAiddzk2IqcirRt8rX9TwsqfYONXPwI5LQUOd4zTFouqSCE14/s320/IMG_2091.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<i>Tüüpiline Kuala Lumpuri tänav, mille vahel hõljub sitahaisuloor.</i></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
oliverlo9http://www.blogger.com/profile/16851463024297260105noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-8129959970887292594.post-19502116739673821072013-01-19T09:40:00.001-08:002013-01-20T07:08:48.862-08:00Sõit Kuala Lumpurisse!<br />
Tüütu bussisõit on parim aeg kirjutamiseks. Eriti kui tahad viia mõtteid eemale tühjast kõhust. Nimelt on hetkel kell 20:30 ja seni oleme söönud Kardi ja Gulli Eestis kingitud šokolaadi ja mingi pisike pakk lögaseid krõpse. Kindel on see, et me ei söö ka järgmise kahe tunni jooksul midagi...<br />
<br />
Eile otsustasime, et Singapur on meie jaoks liiga kallis ja mõistlik oleks siit kiiremas korras ajama panna. Algselt plaanisime riiki vahetada öörongiga, kuid Singapur – Kuala Lumpur rongipiletite hindu vaadates pidime ümber kukkuma, sest need summad vastasid umbes meie kahe nädala planeeritud söögirahale. Hakkasime uurima (eelkõige Liisi hakkas) kuidas saaks odavamalt. Tunnike internetis surfamist ja lahendus oligi käes. Kuna Singapur on kõigest linnriik, tuli võtta liinibuss, mis viis lähimasse Malaisia linna, Johor Bahrusse, kust võtta rong või buss siis juba Malaisia hindadega, mis on umbes kolm korda odavamad. Täna lõunal, kui ärkasime, hakkasime kohe õiget bussijaama otsima, et võimalikult kiiresti Malaisiasse saada – odavad hinnad terendasid silme ees ja otsustasime, et enne ei söö ka. (Vahepeal tuleb mainida, et just praegu lisandus retkele veel mingi määramata aeg, sest bussijuht otsustas suunda muuta).<br />
<br />
Ühesõnaga võtsime selle retke ette, kuid kogu pull läks märksa pikemaks kui me arvasime. Kell 13 lahkusime enda Singauri hotellist ja praegu loksume Kuala Lumpuri poole. Kõht on tühi, aga vähemalt võtame alla ja hoidsime isegi hotelliraha sisse arvutades poole võrra kokku.<br />
<br />
Aga väheke Singapurist ka. Jõudsime ühe täispika päevaga päris palju maha kõndida ja ära näha. Pika jutu asemel panen üles paar pilti lühikommentaaridega.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjKanKXrE6cv5DZCZBamXbdmYNH974UM6PXe84ZE_tLfItztheG-Xhyphenhyphen4TypaKcRWLz99SzHxDQbeqJSS6bmSAiFNov9j8Ak8nGcTqCK_aC7bXjULacbuP9BBrDChgmDVejVULxffFtoh4Ro/s1600/ta%CC%88nav.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjKanKXrE6cv5DZCZBamXbdmYNH974UM6PXe84ZE_tLfItztheG-Xhyphenhyphen4TypaKcRWLz99SzHxDQbeqJSS6bmSAiFNov9j8Ak8nGcTqCK_aC7bXjULacbuP9BBrDChgmDVejVULxffFtoh4Ro/s640/ta%CC%88nav.JPG" width="640" /></a></div>
<br />
<i>Kaubatänav oli mitu kilomeetrit pikk ja ääristatud ainult tipp-brändidega. Kummaline, kust inimesed selle raha võtavad, et selles piirkonnas šopata. Huvi pärast käisime ühes kaubamajas sees ja mulle piisas sellest, et täiesti suvaliste kõrvarõngaste hinda vaadates mõistsin, et minu reisisäästud ehk polegi kõige suuremad. Meie mõlema reisiraha eest oleks saanud täpselt ühe neist kõrvarõngastest.</i><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiVH46uNCwC-pZqzRNo8B26Uw4F6Y0Rx17aTwuBJ9Pswrgkif2et_X8kFPK5ToUJabwetvyhoyEJkSp7rr5Mfh6hp4EYOSHlpO0aPqBX2DJRRsevFoRh8hvM-6d7jbC4-bpSy_gImxJwdi7/s1600/Universal.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiVH46uNCwC-pZqzRNo8B26Uw4F6Y0Rx17aTwuBJ9Pswrgkif2et_X8kFPK5ToUJabwetvyhoyEJkSp7rr5Mfh6hp4EYOSHlpO0aPqBX2DJRRsevFoRh8hvM-6d7jbC4-bpSy_gImxJwdi7/s640/Universal.JPG" width="640" /></a></div>
<br />
<i>Sendosa on pisike saar Singapurist lõunas, mis mõeldud kohalike aga ka turistide lõbustamiseks. Rannad, lõbustuspargid, veepargid jne. Liisi seisab kuulsa filmitootja Universali teemapargi ees.</i><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgltu7inx9hKMNcpLXrg5sBArSRSmxc3PIwR7EyulvdoHdzaCGpzEVhGVKjmuQYhhY-xZVgiTZZrD_0Z_qbVLKFAScGaGzJdmwRtumZQ8945Xsij-Ofys5PXx8VV0GI8QwLpakY67yk9O5K/s1600/Valgus.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgltu7inx9hKMNcpLXrg5sBArSRSmxc3PIwR7EyulvdoHdzaCGpzEVhGVKjmuQYhhY-xZVgiTZZrD_0Z_qbVLKFAScGaGzJdmwRtumZQ8945Xsij-Ofys5PXx8VV0GI8QwLpakY67yk9O5K/s400/Valgus.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjyqhDXPUT-j5KdaDE6JdVhwnqILs9lfSLXpin3hbUPtMuRk99fhtrlfBIhwzEadSYrMeiT23h93u_MbVHB1GnQfDXGuautaHz4vvxrvHHRDEQd302Kfs2qUF4fEztmRVxTRWCfypbK4FSZ/s1600/Veeshow.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjyqhDXPUT-j5KdaDE6JdVhwnqILs9lfSLXpin3hbUPtMuRk99fhtrlfBIhwzEadSYrMeiT23h93u_MbVHB1GnQfDXGuautaHz4vvxrvHHRDEQd302Kfs2qUF4fEztmRVxTRWCfypbK4FSZ/s400/Veeshow.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj4JCOW9wXzUOeyEM5IhWlPqb9bL26VrDHxACxUGvht1Q78HhrcHChMazskvbjk9jdfxZ_Do_yhfHZQg7F9C5jBYwRlUa0xL6W4-MybPnzX82ufHREgfqeFwsPDUtd2KLrmr0lhCyZMWoa4/s1600/Tule.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj4JCOW9wXzUOeyEM5IhWlPqb9bL26VrDHxACxUGvht1Q78HhrcHChMazskvbjk9jdfxZ_Do_yhfHZQg7F9C5jBYwRlUa0xL6W4-MybPnzX82ufHREgfqeFwsPDUtd2KLrmr0lhCyZMWoa4/s400/Tule.JPG" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<i>Alguses ei saanud ma aru, miks “Veelaulude” nimelise atraktsiooni eel rahvale kilemantlid selga anti. Kui jooksid sisse kaheksa halvasti näitlevat kohalikku, kes hakkasid kileda häälega kriiskama nagu kõik maailma teletupsud kokku, sain aru, et kilemantlid olid mõeldud selleks, et kõrvast jooksev sitavesi riideid ära ei rikuks. Tegelikult läks show paremaks ja kui need ebareaalsed tegelased oma kääksumise lõpetasid rullus lahti päris võimas vee-, tule- ja valgus-show. Kokkuvõttes täitsa tore.</i><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi_AUycWyEUBPg-Dtras-6xyMmTh9mjzKtgkuO8-a3yet6JUGh3yXrsR0tXXP16MejcVnrH0giYpA1EIZqnu1WwhfgheOvZ46rqX7f3thhbx5BwfVtkgi_U1XHhtcKpCuvW9ozYuVFh6y_b/s1600/CabelCar.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi_AUycWyEUBPg-Dtras-6xyMmTh9mjzKtgkuO8-a3yet6JUGh3yXrsR0tXXP16MejcVnrH0giYpA1EIZqnu1WwhfgheOvZ46rqX7f3thhbx5BwfVtkgi_U1XHhtcKpCuvW9ozYuVFh6y_b/s640/CabelCar.JPG" width="640" /></a></div>
<br />
<i>Õhtu tippsündmus oli Sendosa saarelt lahkumine. Valisime selleks umbes 250 m kõrgusel Singapuri kohal kruiisiva kaabelvaguni ja vaade, mis linnale avanes võttis pehmelt öeldes sõnatuks. See oli äge!</i><br />
<br />
<br />
PS! Lõpuks seda juttu postitades (kell on pool kaks öösel) oleme oma Kuala Lumpuri Hiinalinnas asuvas hotellis. Koht on super, täitsa kesklinnas ja puha. Tundus super, kuni tulime söömast tagasi. Ootasime õndsate nägudega oma lifti, kuni järsku läks retseptioonis mölluks. Mingi vend jooksis kabuhirmus minema, kaks kumminuiadega tüüpi tema järel. Segadus mööda saadetud, avanes lõpuks meie oodatud lifti uks, kust tuli välja läbi lõigatud veenidega mees, verenire järele tilkumas. Tegime koridorist ka toreda postkaart-pildi :) Igal juhul Liisi võttis ööseks padja alla käärid ja mingi skalpellilaadse meigiriista. Aga ärge pabistage, kõik on hästi!oliverlo9http://www.blogger.com/profile/16851463024297260105noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-8129959970887292594.post-65069104411887895642013-01-17T06:22:00.001-08:002013-01-17T06:22:13.174-08:00Hurraaaa, jalad maas!Kui Helsingi lennujaamas meie Lufthansa lennuk enne õhkutõusmist seisma jäi ja mingid spetsautod selle tiibasid punase plögaga piserdama hakkasid, oli mul tükk tegemist Liisi veenmisega, et see kõik on täiesti normaalne protseduur. Veenmise tegi eriti põnevaks see, et ma polnud ise ka mitte milleski päris kindel. Lõpuks saime kenasti õhku ja sõit läks väga sujuvalt. Pärast Frankfurdi lennujaamas veedetud tüütuid tunde, kus meie ainsateks sõpradeks olid McDonaldsi burgerid ja üks kallis õlle, mille olime sunnitud ühest baarist ostma, et arvutit laadida, sisenesime lennukisse, mis andis välja pisema laeva või praami mõõtmed. Airbus 380 on tõesti vinge lennuk. Kusjuures pärast lugesimegi, et maailma suurim reisilennuk. Tundub uskumatu, et inimaju on suutnud välja mõelda viisi, kuidas see kolakas, millel ainuüksi ülemine tiib (kui seda nii kutsutakse) kaalub 3000 kg, õhus suudab püsida.<br />
<br />
13-tunnine lend oli mõistagi tüütu. Möödus see mingis veidras seisundis, kus näiteks ajakirja lugedes polnud kindel, kas teed seda unes või päriselt. Ja näiteks Liisi vaatas enda sõnul mingit väga põnevat filmi, kuid ei saanud magamatuse tõttu lõpuni aru, mis selles tegelikult toimus.<br />
<br />
Aga Singapurist ei oska esimese õhtu järel midagi öelda. Kui me lennujaamast küsisime, milliste bussidega kõige paremini meie hotelli saab, siis vaatas infopunktitöötaja juskui otsiva pilguga terminalis ringi, et ega varjatud kaamerat kuskile üles paigutatud pole. Ta imestus oli tõesti suur, kui nägi, et on inimesi, kes sellist maad bussiga tahavad minna. Tema olek veeniski meid takso võtma, mis arvestades kilometraaži oli tegelikult vist Eesti hindadega isegi odavam. Pluss suurepärane taksojuht, kellest sai küll aru vaid iga kolmandast sõnast, aga need olid väga väärtuslikud. Saime päris palju üldist infot teada.<br />
<br />
Kuigi me hotelli jõudnuna mõtlesime alguses suure hurraaga, et lähme linna ja vaatame seal õhtupimeduses ringi, jõudsime kõigest 50 meetrit eemal asuvasse Hiina sööklasse (söögitänavale), kus ostsime Egoisti hindade eest nuudleid. Kallis oli. Hirm on naha vahel, sest see pidi taksojuhi sõnade kohaselt üks odavamaid söögipiirkondi olema.<br />
<br />
Homme siis uuesti....juba Liisi vaatab mingeid megaparke, kus sissepääsu raha teeb umbes meie Kambodža kuu toiduraha, aga kui juba siin oleme, siis tuleb vist ikka minna. Kogemus pidi äge olema.<br />
<br />
<b>Pilt: otsi võõrkeha Hiina sööklatänaval!</b><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiDFnckevGZKuCwUItpk6hCpBrwMsQ4d3dnFCES3XueyQFyguWlRsxF5CO62_Z4XwKHimuZTfZ0GJSL1lVGtEbExEFWyT3PFEZg1KZg8roCAPdHbKPvuAVhFmkgTtVZCDbhk9zwoKbtDgd6/s1600/Liisi.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiDFnckevGZKuCwUItpk6hCpBrwMsQ4d3dnFCES3XueyQFyguWlRsxF5CO62_Z4XwKHimuZTfZ0GJSL1lVGtEbExEFWyT3PFEZg1KZg8roCAPdHbKPvuAVhFmkgTtVZCDbhk9zwoKbtDgd6/s640/Liisi.JPG" width="640" /></a></div>
oliverlo9http://www.blogger.com/profile/16851463024297260105noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8129959970887292594.post-58774681469722123772013-01-04T11:21:00.000-08:002013-01-04T11:21:00.905-08:00Lihtsalt infoks!Tegelikult mõtlesin pikemalt Aasiasse trippima minna juba aastaid tagasi, veel ammu enne Liisiga tutvumist. Tõusude ja mõõnadega kulgenud hookogumine tüütas lõplikult ära millalgi sügisel, kus mõtestasin enda jaoks lahti, et siin polegi ju vaja mingit hoogu võtta. Tuleb lihtsalt ära teha!<div>
<br /></div>
<div>
Liisi on reisimise osas õnneks olnud minuga alati samal lainepikkusel ja kuna olime kevadel algselt lihtsalt puhkuse tarbeks mõeldud piletid Singapuri ära võtnud, läksin ükspäev koju jutuga: aga mis siis, kui ei tulekski tagasi. Liisi oli praktiliselt kohe nõus! </div>
<div>
<br /></div>
<div>
Ma ei viitsi eluabi õpikuid ja muud jura tsiteerima või jäljendama hakata, kuid mul on oma kindlat 10 põhjust - mõni rohkem, mõni vähem filosoofiline - miks ma sinna lähen. Kuna ma tahtsin enne ärasõitu proovida siia blogisse ka ühe pildi laadida, et vaadata, kuidas see asi käib, postitasin sümboolse pildi, kust võib välja lugeda ühe põhjuse. See väsinud nägu ei ole jäädvustatud ei karnevali ajal ega järel vaid enne seda. Kuigi mul on igasugustest välimusteemadest alati suhteliselt savi olnud, ei ole see siiski vist päris okei, kui minu kümme aastat vanemat sõpra kogu aeg minust nooremaks peetakse :)</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Ma ei taha, et sellest blogist saaks gigasuperhüperhitt, mida kõik jagaksid ja pigem just panen südamele, et lugejad hoiaks madalat profiili. Gigasuperhüperhitid las jäävad Tättvere-laadsetele gigasuperhüperstaaridele :) </div>
<div>
<br /></div>
<div>
Blogi pean eelkõige selleks, et lähedased saaksid pilte ja ülevaateid, kuidas me puhkame ja mängime. Ja võib-olla on kunagi endal ka tore lugeda.</div>
<div>
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj99UT6xE9xvo_kzn0fZMNluW3XmI4PzILx9RoOzx6xPYS0sEXwxhEQw6OsCjlKFlmdNw595KRxg-GDA6fYcKjx9xTeWdrCdukSRPj0hoPhDSc1j9HcmboEr7lBsHdavA45VVw1k7f9SWCm/s1600/asia.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj99UT6xE9xvo_kzn0fZMNluW3XmI4PzILx9RoOzx6xPYS0sEXwxhEQw6OsCjlKFlmdNw595KRxg-GDA6fYcKjx9xTeWdrCdukSRPj0hoPhDSc1j9HcmboEr7lBsHdavA45VVw1k7f9SWCm/s400/asia.JPG" width="300" /></a></div>
oliverlo9http://www.blogger.com/profile/16851463024297260105noreply@blogger.com0